Veiste pidamisviisid. Lõastatud pidamisega laudad Eelised: Igal loomal on kindel koht, seetõttu on normeeritud söötmise rakendamine lihtne ja ülevaade loomadest on pidevalt olemas. Söödakulu toodanguühiku kohta on väike. Tööde organiseerimine on võrdlemisi lihtne. Puudused: Väiksem tööviljakus - mehhaniseerimise ja automatiseerimise rakendamine keerukas, halb mõju loomade tervisele liikumise piiratus ja lihaste toonuse langus ning rasked sünnitused ja jalgade hädad jms. Vabapidamisega laudad Eelised: Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. (N: mõeldav on niisugune lüpsifarm, kus käsitsitööd piirduvad udarate ettevalmistamisega ja nisakannude allapanemisega. Sellises laudas juhib kõiki töid arvuti ja peab arvet iga looma kohta eraldi. Arvuti tunneb lehma ära kaela riputatud responderi abil (magnetkood). Jõusööt antakse ette individuaalselt jõusöödaautomaatide abil. Juurviljad ja silo tuuakse sõimedesse
Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 23% kaldega. 29. Veiste lõastamata ja lõaspidamine Lõastamata pidamine Kui loomad saavad lauda teatud piirkonnas vabalt liikuda, siis on tegemist lõastamata ehk vabapidamisega. Vabapidamisel on laut jaotatud aladeks. Need alad on ette nähtud söötmiseks, puhkamiseks ja lüpsiks. Lüpsiga seotud ala jaotub üldjuhul kaheks: ootealaks ja lüpsiplatsiks. Lüps ise toimub lüpsiplatsil, kuhu lehmad pääsevad läbi ooteala. Lüpsiplatsi kasutamine vähendab lüpsiga seotud töökulu, sest üks lüpsja suudab teenindada märgatavalt enam loomi kui torusse või kannulüpsil.
keelatud. harilikult on tegemist soojustatud ehitistega. Lõaspidamisega piimakarja laudad on tavaliselt varustatud torusse-, harvemini kannu- või platsillüpsi seadmetega. Sõnnik eemaldatakse lõaspidamisega laudast kas traktori või skreeperseadmetega. Suveperioodil lõaspeetavaid loomi harilikult karjatatakse. Vabapidamine Võrreldes lõaspidamisega on vabapidamine oluliselt loomasõbralikum, tagades loomadele paremad liigiomase ja sotsiaalse käitumise võimalused. Vabapidamisega loomapidamishooned võivad olla nii soojustatud kui soojustamata ehitised. Vabapidamisega piimakarja laudad on varustatud lüpsiplatsi või lüpsirobotiga. Vabapidamistehnoloogiaga lautades on võimalik rakendada nii aastaringset laudaspidamist kui ka suvist karjatamist. Sõnnik eemaldatakse vabapidamisega lautadest sõltuvalt lauda konstruktsioonist ning rakendatavast tehnoloogiast kas traktori, restpõrandad abil. 81. Veiste karjatamine
Lõastatud pidamisega laudad Eelised: Igal loomal on kindel koht, seetõttu on normeeritud söötmise rakendamine lihtne ja ülevaade loomadest on pidevalt olemas. Söödakulu toodanguühiku kohta on väike. Tööde organiseerimine on võrdlemisi lihtne. Puudused: Väiksem tööviljakus - mehhaniseerimise ja automatiseerimise rakendamine keerukas, halb mõju loomade tervisele liikumise piiratus ja lihaste toonuse langus ning rasked sünnitused ja jalgade hädad jms. Vabapidamisega laudad Eelised: Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. (N: mõeldav on niisugune lüpsifarm, kus käsitsitööd piirduvad udarate ettevalmistamisega ja nisakannude allapanemisega. Sellises laudas juhib kõiki töid arvuti ja peab arvet iga looma kohta eraldi. Arvuti tunneb lehma ära kaela riputatud responderi abil (magnetkood). Jõusööt antakse ette individuaalselt jõusöödaautomaatide abil
Et vältida sõnniku sattumist puhkeasemetele, tõstetakse need sõnnikukäigu tasapinnast ca 20 cm võrra kõrgemale · Puhkelatritega laut koosneb söötmis-, söömis- ja sõnnikukäigust ning puhkelatritest. Ideaalis on iga looma jaoks igal ajahetkel olemas lamamis- ja söömiskoht · Lehma puhkelatri laius on tavaliselt 1,2 m. · Söömisfront 0,6...0,75 m. · Seega ühe puhkelatri laiuse söödafrondi kohta võib olla kaks puhkelatrit · VABAPIDAMINE · Kõigis vabapidamisega lüpsikarjalautades oleks soovitav, et seal oleks poegimisosakond ning samuti ka haigete loomade osakond · Aastaringse poegimise korral peaks poegimisosakond korraga mahutama 3 % lehmadest · Ka haigete loomade osakond peab korraga mahutama 3 % lehmadest · VEISTE JOOTMINE · Piisava koguse kvaliteetse joogiveeta on loomakasvatus mõeldamatu. · Farmides vajatakse vett loomade jootmiseks, lüpsi- ja piimajahutusseadmete
numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. Sälkimisvõti. 45 VEISEKASVATUS · VASIKATE NUDISTAMINE Veiste nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. Euroopa Liidu maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, sest lehmade söötmisel vabapidamisega lautades võivad suured sarved segada sõimevõre läbimist. Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Elektriline aparaat töötab võrgupingel 220 V või akutoitel. Akut saab laadida spetsiaalse adapteri abil ka auto sigaretisüütajast. See võimaldab nudistamist läbi viia ka karjamaal või kohas, kus puudub võrgupinge. Gaasitoitel nudistaja töötab gaasitulemasina põhimõttel. Gaasi saab eraldi pudelites juurde osta
annaabi.ee 
