Hoolega vaagis hoolekogu õpilaste puudumisi. Iga puudutud päeva tuli põhjendada ja kui selgus, et õpilane oli koolist mõjuva põhjuseta puudunud, trahviti lapsevanemat rahatrahviga. Nii oli näiteks 1937./38. õppeaastal trahvi suurus 10 senti põhjuseta puudutud päeva eest. Põhjusega puudumiseks loeti seda, kui laps oli haige, teeolud oli väga halvad ( lumehanged, kevadel teedelagunemine või sügav vesi) või kui lapsele ei olnud kooli korraliku riiet selga panna. Samuti loeti vabandavaks kodustel põhjustel puudumine.10 Arutusel oli ka koolivormi kandmine. 1937. aastal andis tollane Haridusministeerium välja korralduse, mis muutis koolivormi kandmise kohustuslikuks. Sassi kooli hoolekogu ja lastevanemate ühisel koosolekul otsustati siiski, et 1937.aastal koolivormi sunduslikuks veel ei tehta. Vastav kohustus otsustati kehtestada järgmisest õppeaastast. Tüdrukute koolivorm: tumesinine barett ja kuub (seelik) ning helesinine pluus. Kuuele tuli teha väike tasku paremale
Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel? Millise seaduse säte reguleerib tasu vähendamist? Lahendus: Kas peatöövõtjal oli õigus vähendada tasu maksmist katusetöödega hilinemise tõttu? Jah, ehitusettevõttel oli vastav õigus olemas VõS §101 lg5 ja VõS §113 alusel nõuda viivist ning hinna alandamine on 1 viivise nõudmise viise. Tavapäraseid sademeid ei saa lugeda alusel vabandavaks põhjuseks lepingu täitmisega viivitamisel(VõS §103), kui need pole eelnevalt lepingus sätestatud Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel? Õigus oli vaid peatöövõtjal, alltöövõtjal on vastav õigus kui ta oleks pidanud kinni lepingu tingimustest ning lepingut oleks rikkunid teine osapool.(VõS §113 lg4) Millise seaduse säte reguleerib tasu vähendamist? VõS §101 lg5, VõS 648 Lisa:
K soovib kahju hüvitamist nõuda kohustuse täitmise asemel (suur kahju). 3.2. Välistavad asjaolud. 3.2.1. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei ole võlgniku ehk A vastutus välistatud, kuna võlausaldaja ehk K ei põhjustanud rikkumist. K soovis korterisse elama minna, kuid seda takistas A. 3.2.2. VÕS § 103 lg 2 sätestatud vääramatut jõudu kaasuses ei esinenud ning see ei ole A rikkumist vabandavaks asjaoluks. 3.2.3. VÕS § 277 lg 2 ei kohaldu sellele kaasusele, kuna ei ole tegemist lepingutingimustele mitte vastava asjaga. Sealjuures saab küll ära märkida, et üürnik ei teadnud ega pidanud teadma, et üürileandja talle seda korterit pärast üürilepingu sõlmimist kasutusse ei anna. 3.2.4. VÕS §-st 282 tulenev üürniku teatamiskohustus ei rakendu selles kaasuses,
tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kui tellija võttis krohvitööd vastu juba kuu aega varem ning tasus ka lepingujärgse töötasu, siis kuuajaline viivitus etteheitega, et tööde valmimine viibis, on vastuolus mõistlikkuse printsiibiga. Sellest tulenevalt ei tohiks tellija lepingutingimuste mittevastavusele tugineda ja viivist nõuda. Kas vihmasadu saab pidada krohvitöödega viivitamisel vabandavaks põhjuseks? Üldjuhul ei saa vihmasadu pidada piisavalt mõjuvaks põhjuseks, mis võiks põhjustada 1,5- kuulist viivitust kohustuste täitmisel. Kui aga on tegu arvestatava pikajalise vihmatormiga, siis on võimalik vabandada kohustuste rikkumist VÕS § 103 sättega, mille kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud
võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 – matil tekib kohustus tagasitäitmise võlasuhtest 3. Põhiõlgniku vastutus. 3.1. Vastutusstandard – Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi. 3.2. Vastutust välistavad asjaolud – kaasuses puudub vääramatu jõud, mis § 103 lg 2 järgi oleks vabandavaks asjaolud. Samuti puudub § 106 lg 1 tulenev vastutust välistav kokkulepe. 4. Käendaja vastutuse eeldused 4.1. Kas on saabunud käendusjuhtum? Eelnevalt on kontrollitud, et esines põhikohustuse kohustuse rikkumine ja on olemas põhivõlgniku vastutus. VÕS § 145 lg 1 lause esimene osa kohaselt vastutab sellisel juhul nüüd ka käendaja. 4.2. Kas võlausaldaja on esitanud nõude põhivõlgniku vastu ja nõue ei ole rahuldatud?
39. Lepingu rikkumise mõiste Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine, on kohustuse rikkumine. Kohustuse rikkumine annab kannatanud poolele õiguse rakendada õiguskaitsevahendeid, mille valik sõltub lepingut rikkunud poole vastutusest. Eestis kehtiva õiguse kohaselt vastutab lepingulist kohustust rikkunud pool reeglina alati rikkumise eest. Erandina ei vastuta rikkunud pool rikkumise eest, kui rikkumine oli vabandatav. Vabandavaks asjaoluks ehk vääramatuks jõuks on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkusest lähtudes ei saanud temalt oodata selle asjaoluga arvestamist lepingu sõlmimise ajal, samuti selle asjaolu vältimist ning asjaolu enda või selle tagajärgede ületamist. 40. Kahju hüvitamise eesmärk Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta
annaabi.ee 
