Rääkides haridusest võiksime tõesti öelda, et Rootsi aeg oli meile kasulik, kui talurahvas õpetati küll lugema, kirjutama ning arenes eesti keele kultuur. Aga kas me saame öelda, et see oli ,,vana hea Rootsi aeg", kui talupoegadel tegelikult ei lastud ülikooli astudagi, sest eestlane ei saanud olla ju targem, kui nende valitsus, nõuti raha, mida neil polnud ja nõuti ka algkooli haridust, mida samuti ei saanud talupojad endale nii lihtsalt lubada. Talupoegadesse suhtuti küll teatud vabameelsusega, kui venelaste või sakslaste ajal, sest ei surutud peale võõrast keelt ja kombeid, kuid siiski uskus mõisnik ja pastor, et eestlane peaks uskuma ,,õigesse" jumalasse. Mõisate reduktsioon, pärisorjuse vabastamine, talurahva koolide asutamine ja rahvavalgustus muutsid küll rahva mentaliteeti, kuid siiski kestis ,,hea aeg" üpris lühikest aega. CEILIS KEERMANN
paljude läbipõimumistega ilustused. Põhimotiivid võeti kogu kõnesoleva ajastu jooksul loodusest. Lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaaegu täiesti abstraktseks. Alates kümnenda sajandi keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taime. Inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva ja harilikult on neid käsitletud poolnaturalistlikus laadi, mis on vastuolus vabameelsusega lindude ja loomade esitlemisel. Kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel kuut etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. Näib, et maitse-eelistuste vahetumisi dikteerisid meretaguse kunstiteostest eeskuju võtnud käsitöömeistrid. Kõige esimest stiili esindavad näiteks Gotlandilt Broa kalmest leitud rakmenaastud, mille puhul on Skandinaavias esmakordselt rakendatud ,,haarav
esimestest ümberkorraldustest läbikukkunuks. Kultuuri- ja ühiskonnaelu elavdamiseks andis Peeter välja ukaasi assambleede kohta, mis olid vabad kogunemised, kus aeti ka riigiasju. Assambleedest võisid osa võtta nii mehed kui ka naised, mis oli uudne kuna varem naised seltskonnaüritustel ei osalenud. Uutel kokkusaamistel muutus ka tavapärane kombestik ja vene külalislahkus asendus lääneliku vabameelsusega, enam ei pidanud aadlikud ega peoperemees oma külalisi, sealhulgas ka tsaari, tervitama ega isegi mitte kodus olema. Külalisi julgustati harrastama tegevusi, mis olid kunagi kiriku poolt hukka mõistetud kui ,,välismaised kõlvatused", nagu suitsetamine, tantsimine, kaardimäng, male, kabe ja pillimäng, samuti osad seltskonnamängud. Peeter pidi pidevalt jälgima, et tema ettekirjutusi järgitaks, see näitas kui nõrgalt juurdus Venemaal läänelik etikett. Religioon
" Mõju avaldasid gooti stiil ja Beethoveni 9. sümfoonia. Eestisse naastes tõlkis Baudelaire'i, Ibseni "Peer Gynt", Lermontovi "Valik luuletusi" jt. Varasem stiil impressionistlik, erksad värvid, dekoratiivne, võrdlused ja metafoorid. Debüütkogus pole alati täpsed riimid: valevus-hardumus, naeratus-armastus, mättad-võtad, 16 kiha-üha, põllu-ellu. 1917 "Sonetid" debüteerib, sokeerib vanameelseid vabameelsusega, toob sensuaalse armastuse kujutamise uuele tasandile. Elurõõm ja armuküllus. Tehti palju maha. Sõnakasutus ja keel on kujundirikkad. Palju võib leida metafoor, võrdlusi. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. Tujud- teadlikkus oma naiselikust veetlusest ja igatsus võita vastssugupoole tähelepanu, ka Päikesevann, Sina ütled, Ehtides. Looduses eelkõige kevad ja suvi, täis elu, liikumist ja kirkaid värve- Sinine terrass.
sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus katoliku kirikuga, mis viis reformatsioonini 1517, mille tulemusena tekkis protestantlik kirik. Usuhullus küll kasvas, aga see polnud mingil moel kooskõlas renessansi vabaduse ideaali ja vabameelsusega. Humanistid taunisid fanatismi. Lutherile oli oluline, et igaüks jõuaks otse piibli kaudu jumalaga suhtluseni seega oli vaja emakeelset pühakirja. Luther mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule. Tema luuletustest on kuulsaim ,,Üks kindel linn ja varjupaik", mis sai saksa talupoegade võitluslauluks nende sõjas rõhujate vastu. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja liigseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris
Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. 13. Marie Underi looming. 1 luuletus peast. Looming: Esimene looming ilmus Muti varjunime all ,,Postimehes" Underi enda teadmata. ,,Sonetid" esikkogu 1917 Siuru kirjastuse raames. Under sokeerib vanameelseid vabameelsusega armastusest kõneledes. Luuletused on värvikad. Läbi on põimunud armastus- ja loodustemaatika. Sõnakasutus ja keel on kujundirikkad. Palju võib leida metafoor, võrdlusi. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. ,,Eelõitseng" 1918 sisaldab loomingut, mis kirjutatud enne ,,Sonette". Väga sarnased kogud. ,,Sinine puri" 1918. Jätkub loodus- ja armastusluule teema. Luuletaja tunnetab loodust
annaabi.ee 
