Realismi tähe all sündis eesti rahvuslik kunst. Esimene eesti soost skulptor oli August Weizenberg (1837-1921) Sündis Võrumaal Kanepi lähedal kingsepa pojana. Varakult isa kaotanud poiss õppis algul tisleriks ning teenis sellega leiba. Samal ajal oli vabakuulaja Berliini ja Peterburi KA-s, kuid need jäid lõpetamata. Seejärel töötas 17.aastat Roomas, kus suutis kujurina läbi lüüa. Weizenberg on eesti rahvusliku skulptuuri rajaja. Lähtus klassitsismi iluideaalist, portreedes on märgata realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure. Meelismaterjaliks oli marmor. Portreed: Anna Haava, Lydia Koidula, F.R
Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele 19031905 Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskool, vabakuulaja 19051906 Jakob Goldblatti ateljee 1906 Helsingi, Soome Kunstiühingu kool 1907 Pariis, Filippo Colarossi vabaakadeemia ja Académie de la Grande Chaumière'i, joonistamine Pärast õpinguid 19081910 Norras. Esimene personaalnäitus Oslos 19101912 Esineb Sõltumatute Salongi näitusel Pariisis 1912 Sügisest Eestis tagasi (Tartu ja Mõniste) 19131914 Maalib Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil
sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka. Eesti rahvusliku kunsti sünni juures on tegevad ka veel kaks skulptorit August Weizenberg ja Amandus Adamson. Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921) Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis (olles vabakuulaja, koole lõpetamata). Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. 1873-1890 elas Itaalias. See oli tema loominguline õitseaeg, kujunes välja tema loomelaad. Weizenberg polnud päris kõrval ka rahvuslikust liikumisest ta oli näiteks kirjavahetuses Fr. R. Kreutzwaldiga, C. R. Jakobsoniga. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg Eesti kunstielus (mis tol ajal oli küll tegelikult baltisakslaste kunstielu) ta esines siinsetel kunstinäitustel
aasta. Räägitakse, et välja lõid tema sünnipärased voorused otsuste sõltumatus, autoriteetide mittetunnustamine ja teatav kangekaelsuski, - mida igas lugupidavas koolis muidugi vaid surmapattudeks kvalifitseeritakse. Nii lahku tulevane kunstnik ise 1920. aastal sellest koolist. Alaksander Esimese gümnaasium ja Hugo Treffneri kool olid kaks esimest õppeasutust, millest Adamson-Eric ilma lõputunnistuseta lahkus. Aastail 1921-1923 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas vabakuulaja, samal ajal oli ta ka kunstikooli ,,Pallas" õpilaste nimekirjas, kuid õpinguis tegelikult ei osalenud. Adamson mõistis, et vajab tõsist kunstiharidust ning 1923. aastal sõitis ta Saksamaale, kus õppis Berliini Charlottenburgi kunsttööstuskoolis 1924. aastani. Ta võeti kohe vastu põhiklassi, tänu millele jäi tal ära kaks aastat õppimist ettevalmistusklassides. Tema õpetajaks oli küllaltki nimekas Harold Bengen. 1924. aastal sõitis Adamson-Eric Pariisi
,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga". 1954 ,,Sädemed tuhas", 1963 ,,Ääremail" - ,,Hääl varjust" kajastab elu tumepoolt, inimeste eluviletsust. Uus joon luules on lausa unetuseni viiv närvipinge. 7) Henrik Visnapuu elu ja looming Henrik Visnapuu 1890-1951. Sündus 2. jaanuaril 1890 helme kihalkonnas Sulase perese. 1907 sai temast algkooli õpetaja. Õppis Tartu Gümnaasiumis, lõpetas 1916. Astsus Tartu Ülikooli keeleteaduskonda. Vabakuulaja Berliini Ülikoolis. Kuulus rühmitusse ,,Siuru". 1917 sai temast vabakutseline luuletaja. Emigreerus sõjakeerises, veetis paar aastat Euroopas. 1940 läks Ameerikasse, suri Ameerikas 3. aprillil südame puudulikkuse tõttu. Debüüt avalikkus ees 1908. aastal. Tuli kirjandusse kahe futuristliku koguteosega ,,Moment" 1913, ja ,,Roheline moment " 1914. a) esimene periood Esimene luulekogu 1917 ,,Amores", 2 luulekogu ,,Jumalaga Ene" 1918. ,,Talihari", Hõbedased kujused", ,,Käoorvik" 1920
teeneline kunstitegelane, ENSV ja NSV Liidu rahvakunstnik, Nõukogude Eesti preemia ja Lenini orden. 1971. aastal pandi Tartu Kõrgemale Muusikakoolile Heino Elleri nimi ning 1987. aastal rajati Tallinnasse mälestussammmas. Kujutav Kunst Eesti Vabariigis ja ENSV perioodil Erich Carl Hugo Adamson sündis 18. augustil 1902. Ta õppis Tartu Aleksandrikoolis, mis jäi tal lõpetamata, aastatel 1920-1923 oli ta vabakuulaja Tartu Ülikoolis ning käis ka kunstikoolis 4 Pallas. Aastal 1923 läks ta Berliini, et õppida kunsttööstuskoolis ning pärast seda viisid Adamson-Ericu õpingud ta Pariisi vabaakadeemiatesse. 1925. aastal esines ta esmakordselt oma maalidega Tallinas II kunsti ülevaatenäitusel. 1926. aastal käis ta end täiendamas Itaalias
teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele samad. Üheks eeskujuks oli Karl Brüllov. Köleri võimed oleksid sobinud võib-olla rohkem realismile, kuid sellele oli ta teadlikult vatu. Realismi levik ja ühiskondlik tunnustus kibestasid kunstniku viimased eluaastad. AUGUST WEIZENBERG (1837 - 1921) Õpingud: • 1863-65 Preisi KA Berliinis • 1865-68 Peterburi KA vabakuulaja, ei lõpetanud kumbagi • 1870-73 Müncheni KA Elukohad: 1873-1890 vabakunstnik Roomas - huvitavaim periood. Lemmikmaterjal marmor. Seal leidub seda. Oma suuremad figuraalsed tööd raiub Itaalias. Mõned balti aadlikud toetasid andekat noormeest ja sai minna. Suutis seal endale varsti ateljee hankida ja kujurina läbi luau. Tahus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi või abstraktsete ideede allegooriaid
Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes. Isa oli mõisavalitseja abi. Mägi õppis mitmel pool Lõuna-Eestis, kuna isa vahetas tihti ametikohta. 1895.a. kolis pere Tartusse, kus Mägi õppis tisleriametit. Kunsti õppis Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Innukalt harrastas sporti (raskejõustikku) ja võttis viiulitunde. 1903.a. sõitis Peterburi, kus oli vabakuulaja Stieglitzi koolis, erialaks puunikerdus. Puutus kokku vene uuema kunstiga (M: Vrubel). See mõjutas otsust minna edasi õppima Pariisi. Tee Pariisi kulges läbi Soome, pikemalt peatus Ahvenamaal. Just siin tärkas Mäes huvi maalimise vastu. Maalis lihtsaid etüüde loodusest. !907.a. jõudis Pariisi, kus peatus ,,Mesipuus". Pariisis mõjutasid teda van Goghi ja Cezanne tööd. Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a. tuli tagasi kodumaale.
Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes. Isa oli mõisavalitseja abi. Mägi õppis mitmel pool Lõuna-Eestis, kuna isa vahetas tihti ametikohta. 1895.a. kolis pere Tartusse, kus Mägi õppis tisleriametit. Kunsti õppis Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Innukalt harrastas sporti (raskejõustikku) ja võttis viiulitunde. 1903.a. sõitis Peterburi, kus oli vabakuulaja Stieglitzi koolis, erialaks puunikerdus. Puutus kokku vene uuema kunstiga (M: Vrubel). See mõjutas otsust minna edasi õppima Pariisi. Tee Pariisi kulges läbi Soome, pikemalt peatus Ahvenamaal. Just siin tärkas Mäes huvi maalimise vastu. Maalis lihtsaid etüüde loodusest. !907.a. jõudis Pariisi, kus peatus ,,Mesipuus". Pariisis mõjutasid teda van Goghi ja Cezanne tööd. Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a. tuli tagasi kodumaale.
annaabi.ee 
