Rahvuskogu koguneb Weimari linnas ja koostab vabariikliku põhiseaduse. Uut riiki nimetatakse Weimari vabariigiks. Uue põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja seda nimetatakse Reichstagiks. Täidesaatev võim on valitsusel ja valitsusjuht on kantsel. Riigil on ka president, kes valitakse rahava poolt ja, kes nimetab ametisse kantsleri. Ebert, sotsalistide liider, saab presidendiks. Weimari vabariigi sõjaliseks jõuks on Vabakorpused - Freikorps, mis koosnevad vandest sõjaväelastes. Weimari vabariigi opositsioon Kodanlik klikk on võimul. Kuna kehtiv valitsus kirjutas alla Versailles rahulepingule on valitsus rahva hulgas väga ebapopulaarne. Valitsusele ja vabariigile on nii väga tugev opositsioon paremalt kui vasakult (kommunistid vasakul, sõjaväelised paremal). 1. Kõige pealt üritavad mässu valitsuse vastu kommunistid. Baieris kuulutatakse välja 1919. a. Baieri Nõukogude Vabariik (Sparatakusaufstand)
surve avaldamiseks. 5.11. Armee taganemine 18.12.1812 Kuna Suur Armee polnud valmistunud talviseks sõjapidamiseks, oli Napoleon sunnitud oktoobri keskel Moskva alt taanduma, mida tehti läbi varemlaastatud piirkondade. Üha väiksemaks muutuv vägi kannatas Vene regulaarvägede ja partisanisalkade kokkupõrgete, nälja ning külma all. 1812. aasta detsembri lõpus ületasid paaniliselt põgenevad Napoleoni väe riismed Vene-Poola piiri. 5.12. Kohalikud vabakorpused Napoleoni sõdades 12.1812 Kuigi Liivimaa maakaitseväe organiseerimine ebaõnnestus, loodi Liivimaal siiski kaks lahinguvõimelist väekoondist: Peter von Schmidti ja Karl von Nierothi eraalgatusel komplekteeritud vabakorpused. Allikas (pilt): "Sõjad ajalugu kaartidel", Eesti Entsüklopeedia Kirjastus, Tallinn 2005, lk 118 11
Saksamaa Compigne'i vahetahu tingimustega. Keiser põgenes Inglismaale ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus korraldas Asutava Kogu valimised. Rahvuskogu koguned Weimari linnas ja koostas vabariikliku põhiseaduse ning uue riigi nimeks sai Weimari Vnariik, kus seaduslik võim oli Riigipäeval. Täidesaatev võim oli valitsusel ja valitsusjuht oli kantsler. Riigil oli ka president. Weimari riigi sõjaliseks jõuks olid Vabakorpused. Samas hakkas Saksamaad hirmutama ka kommunism, mida sel ajal ka ajakirjanduses punaseks katkuks nimetati. Kommunismi kardeti ka teistes maades, kuid 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli erti aktiivne mässude korraldamises. Punaste põhivaenlaseks sai kommunistliku parteiga samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri pooldajad lõid
Pärast sõda pöördus ta tagasi oma rügemendi kasarmusse, ta valiti mitmeid kordi üheks oma rügemendi usaldusmeestest. Hitler oli nö sidemees revolutsioonilise Müncheni nõukogude valitsuse ja selle sotsialistliku peaministri Kurt Eisneri ning Reichswehri vahel. 6 Eisneri mõrvamise järel tekkinud segadusi ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka selle vastaste (rahvalikult meelestatud vabakorpused) poolele. Pärast vabariigi verist lõppu värvati Hitler Müncheni Reichswehri (eesti keeles riigikaitse) juhtkonna poolt teenistusse, mis oli tollal oluliseks võimufaktoriks Baierimaal. Nn Musta Riigikaitse otsustavad mehed näiteks kapten Ernst Röhm nägid kapral Hitleris tulevast poliitilist agitaatorit, kelle abil saaks tööliste seas levitada rahvuslikke ideid. Hitleri ülemad saatsid ta propaganda-kõnelejate koolitustele ja andsid talle ülesandeks külastada poliitilisi
Hakati ellu viima kommunistlikke reforme. Toiduvarud ja pangad hõivati, luksuslikud korterid võõrandati ja anti kodututele, tehased läksid tööliste kontrolli alla. Plaanitud olid ka raha- ja haridusreformid, mida aga ei jõutud teha. 30. aprillil hukati Lenini soovitusel 8 pantvangistatud aadlikku, kellest vähemalt kaks olid hilisema Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (natside) eelkäija Thule Ühingu liikmed. 3. mail aga tungisid keisririigi armee riismetest moodustatud vabakorpused 39 000 mehega Münchenisse ja peale tänavavõitlusi, kus hukkus üle tuhande kommunistide pooldaja, langes kommunistlik valitsus. Peale suurt sõda oli ka Habsburgide Austria-Ungari impeerium lagunenud ja 16. novembril 1918 kuulutati välja Ungari Demokraatlik Vabariik. Moskvas olid aga kaks nädalat varem Béla Kuni ja Sándor Garbai juhitud Ungari kommunistid, kellest suurem osa oli Venemaale sattunud sõjavangidena, moodustanud Keskkomitee. 24. novembril saabusid esimesed
Alles jaanuari viimastel päevadel suudeti Punaarmee pealetung peatada. Ulmanise valitsuse ja loodavate Saksa vabatahtlike üksuste kätte jäi vaid üks väike osa Kuramaast. Rüdiger von der Goltz - tema juhitud väed saabusid Soomes ja aitasid Mannerheimil saavutada võit Soome punaste üle. Suutis väikestes Saksa vabatahtlike salkades kehtima panna kindla korra ja tänu sellele saavutas ka edu Punaarmee seismapanekul. Tema alluvuses tegutsesid vabakorpused. Enamasti vabakorpused mis Läti alal tegutsesid ei olnud suuremad kui paar pataljoni, v.a. Rauddiviis major Bischoff juhtimisel oli moodustatud endise Saksa armee baasil vabatahtlikest, diviise võeti vastu esialgu Raudristi kavalare. Landeswehri sõja alguses oli Rauddiviisis u 4000 meest. Teiseks Balti Landeswehr major Fletcheri juhtimisel, u 4500 meest. Landeswehri loomine algas nov alguses 1918 ja sellest pidi saame loodava Balti Hertsogiriigi kaitsevägi. Suurenes