saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud. Parempoolsed parteid esindavad jõukamaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nende põhimõte on innustada inimest töötama täie pingega, mitte karistada rikkaid kõrgete maksudega. Nad pooldavad vabakonkurentsi hariduses kui ka sotsiaalpoliitikas. Nende jaoks on tähtsad ka vanad traditsioonid. Eesti parteidest on parempoolsed Reformierakond ja IRL. Erakond Rohelised lähtuvad poliitika kujundamisel loodushoiu ning kestliku arengu põhimõtetest. Vasakpoolsed parteid peavad kõige tähtsamaks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Nende arvates peaksid rikkamad maksma suuremaid makse ning selle raha eest kasutab riik koolide ja haiglate ülevalpidamiseks, pensionide ja toetuste maksmiseks
Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad. Tekkis, sest hakati kritiseerima
rahvamajanduse kogutulult proportsionaalselt liikmesriikide RKT osakaalule EL ühises RKT-s (rikkamad riigid maksavad rohkem, vaesemad vähem). Praegusel ajal pärineb suurem osa ELi sissetulekutest RKT-lt arvestatud maksudest. Muud tulud: Euroopa Liidu lisasissetulekuallikaks on näiteks ELi teenistujate palkadelt kogutud maksud ning ELi abiraha mittesihipärase kasutamise või ettevõtete poolt vabakonkurentsi nõude rikkumise eest tasutud trahvid. 5. Liikmesriikide netomakse ELi ühisesse eelarvesse koosneb..... Summast, mis on eelarvesse makstud ja millest on maha arvatud saadud toetused ja abi. 6. Kuidas iseloomustaksid Eesti panust ELi ja sealt saadavate toetuste suhet? Sellel on olnud omad plussid ja miinused- palju on saadud ehitada ja arendada nende rahade eest, samas on kadunud teatud vabadus ise otsustada ning tuleb teatud seadusi järgida Euroopa Liidu tasandil.
kujutasid endast, aga NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Makartism- Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. sotsiaalne turumajandus- kristlikud-demokraadid alustasid Saksamaal radikaalset majandusreformi, nad leidsid, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima , küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ja toetas ettevõtjate vabakonkurentsi. 1948. a. Toimus Lääne-Saksamaal rahareform, mille käigus võeti kasutusele Saksa mark. Tulemuseks oli Saksamaa kiire majanduslik areng. võidurelvastumine- külma sõja oluline joon, mõlemad osapooled proovisid väljatöötada uusi ja võimsamaid relvi. USAl juba oli tuumapomm, varsti sai selle endale ka NSV Liit, tuumapommi arendati veel edasi vesinik- ehk termotuumapommiks, samuti täiustati pommide kohaletransportimist, kontinentaalraketi väljatöötamisega
Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil. Utopistid olid esimesed kapitalismi kriitikud, kes esindasid varatuid klasse, vaeseid. Püüdsid luua võrdset ühiskonda. Sotsialismi ideoloogia eelkäijad
ajaloolist järjepidevust. Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks.. Liberalism (ladina keeles vaba) ehk vabameelsus - selle aluseks olid valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus; Adam Smith - majandus areneb kõige kiiremini vabakonkurentsi tingimustes; Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi võib jagada kaheks: 1.Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist. 2.Reformistlikud voolud - panid pearõhu tööliskonna olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes. Sotsialistlikud parteid olid reeglina linlaste ühendused
Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks. Tuntumaks põhjendajaks oli Edmund Burke. Liberalism (ladina keeles vaba) ehk vabameelsus - selle aluseks olid valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus; Adam Smith - majandus areneb kõige kiiremini vabakonkurentsi tingimustes; Benjamin Constant - arendas Montesquieu õpetust parlamentarismi suunas, valitsus peab vastutama paralamendi enamuse ees. Käesoleva sajandi liberaalseid voole iseloomustab kõikumine konservatismi ja sotsiaaldemokraatia vahel. Klassikalisel liberalismil on eelkõige isikukeskne maailma vaade. Liberaaslse vaate teine alus on rationalism, selle järgi peab ühiskonnas kõik okema loogiline ja mõistusepärane. Sotsialism
annaabi.ee 
