keemilise reaktsiooni kulgemisel G väheneb, kuni saavutab minimaalse väätuse Gmin. iseeneslikud protsessid suletud süsteemis viivad tasakaaluolekusse, st energia miinimumi suunas => Gibbsi energia süsteemis väheneb G < 0 püsivat tasakaalu (const T, p) iseloomustab Gibbsi energia miinimum G = 0 tasakaaluoleku tingimus G = Gmin; G = 0 maksimaalne kasulik töö w(max) = - G G < 0 isevooluline (st vabaenergiat väheneb reaktsiooni jooksul) G > 0 isevoolutu (st vabaenergiat tuleb juurde reaktsiooni jooksul => energiat antakse süsteemile juurde) G = 0 süsteem tasakaaluolekus gibbsi energia muut reaktsioonides: reaktsiooni iseenesliku toimimise suund erinevate H, S, T ja G korral: protsesside liikumapanevad jõud: entalpiafaktor suundumus energia vähenemisele
11. Vabaenergia. Reaktsiooni vabaenergia, vabaenergia ja töö, temperatuuri mõju vabaenergiale. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad iseeneslikult ja kui palju nad võivad tööd teha? Püsival rõhul ja temperatuuril saavad spontaanselt toimuda vaid need protsessid, millle vabaenergia väheneb. Vabaenergia ongi siis energia, mille arvel tehakse tööd. Temperatuuri muutmine väga ∆ H ja ∆ S ei mõjuta, aga mõjutab märgatavalt vabaenergiat ja võib isegi märki muuta. Keemiline tasakaal 12. Keemilise reaktsiooni tasakaal See on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Tingimuste muutmisega saab tasakaalu nihutada. 13. Reaktsiooni pöörduvus, termodünaamika ja keemiline tasakaal, tasakaalukonstandid, heterogeenne tasakaal. Toimuvad nii päri kui vastassuunaline reaktsioon, mõlemad reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega
Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise emulgaatori ioonid, millistel on küllaldane pindaktiivsus, moodustavad adsorbeerudes elektrilise kaksikkihi. Tekkiv -potentsiaal suurendab emulsioonide püsivust. Emulgaatori difiilsel molekulil peab olema enam-vähem võrdne sugulus nii polaarse kui ka mittepolaarse keskkonnaga. Sellise hea tasakaalustatusega paistavad silma seebid. Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga
*Jõud, mis mõjub pindkihis olevatele molekulitel, püüab neid tõmmata vedeliku sisse. Seetõttu on vedeliku pind vähendatud minimaalsete mõõtmeteni. *Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. *Väikesed dispergeeritud osakesed on väga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vähendada pinna vabaenergiat. Pindpinevuse tõestus Katsevahendid: pabersalvrätt, nõel, kauss veega, pliiats Miks ei vajunud nõel kausi põhja? Molekulid on vees üksteisega tihedalt seotud. Pindpinevuse tõttu on vesi kaetud "kilega", millest ei õnnestunud nõelal läbi tungida. Pindpinevus on vee põnev omadus Nähtust, kus mõnda vee molekuli sunnitakse pinnalt eemalduma ja tema kõrval olevad vee molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks.
*Jõud, mis mõjub pindkihis olevatele molekulitel, püüab neid tõmmata vedeliku sisse. Seetõttu on vedeliku pind vähendatud minimaalsete mõõtmeteni. *Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. *Väikesed dispergeeritud osakesed on väga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vähendada pinna vabaenergiat. Pindpinevuse tõestus Katsevahendid: pabersalvrätt, nõel, kauss veega, pliiats Miks ei vajunud nõel kausi põhja? Molekulid on vees üksteisega tihedalt seotud. Pindpinevuse tõttu on vesi kaetud "kilega", millest ei õnnestunud nõelal läbi tungida. Pindpinevus on vee põnev omadus Nähtust, kus mõnda vee molekuli sunnitakse pinnalt eemalduma ja tema kõrval olevad vee molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks.
Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna NH4 ioonide vastu, mis on vajalikud taimede kasvuks.Happelistele faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist Seebi pesemistoime avaldub ainult sellest kriitilisest vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks muldadele veetakse lupja, et taimedele kasutud H ioonid asendada pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb kontsentratsioonist kõrgemal kontsentratsioonil. Sellel on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne Ca ja Mg. Märgumine: tilk tahke keha pinnal võib: minna laiali kuni emulsiooni agregatiivne püsivus Vastavalt Bancrofti reeglile kontsentratsioonil toimub lahuse omaduste järsk muutumine.Ca-seep ebapüsiv süsteem
keemilisest koostisest. Emulsioonide korral võivad mõlemad vedelikud olla nii dispersioonikeskkonnaks kui ka dispersioonifaasiks. Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem sugulus. Tahkete emulgaatorite korral kasutatakse emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon
Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise emulgaatori ioonid, millistel on küllaldane pindaktiivsus, moodustavad adsorbeerudes elektrilise kaksikkihi. Tekkiv -potentsiaal suurendab emulsioonide püsivust. Emulgaatori difiilsel molekulil peab olema enam-vähem võrdne sugulus nii polaarse kui ka mittepolaarse keskkonnaga. Sellise hea tasakaalustatusega paistavad silma seebid. Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga
· Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni. · Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tood siserohu vastu. See too laheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud too suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. · Vaikesed dispergeeritud osakesed on vaga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vahendada pinna vabaenergiat. Pindaktiivsus · Pindaktiivsete ainete(PAA) adsorptsioon erinevatel piirpindadel(tahke aine/vedelik/gaas) muudab piirpindade olemust, see on oluline farmaatsias. · Adsorptsioon pohjustab pindpinevuse kahenemist. Pindaktiivsete ainete molekulid sisaldavad nii mittepolaarset-hudrofoobset gruppi kui ka polaarsethudrofiilset gruppi. Sellised molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis
Glükolüüsi I faasis glükoosi molekul muundatakse viie keemilise reaktsiooni abil kaheks glütseeraldehüüd- 3-fosfaadiks. I faasis tarbitakse 2 ATP molekuli. Glükolüüsi II faasis muundatakse glütseeraldehüüd-3-fosfaat püruvaadiks, kasutakase 1,3-BPG ja PEP. Lisaks püruvaadile tekib II faasis ka ATP ja NADH. 1 molekuli glükoosi kohta tekib 4 molekuli ATP ja 2 molekuli NADH. Enamik reaktsioone glükolüüsis omavad Gibbsi vabaenergiat, mis on ligilähedane nullile. NADH on potentsiaalne energiaallikas aeroobsetes tingimustes reoksüdeeritakse ATP'ks, anaeroobsetes tingimustes reoksüdeeritakse NAD'ks ja kasutakse uuesti glükolüüsil. Püruvaat siseneb aeroobsetes tingimustes tsitraadi tsüklisse, kus lagundatakse süsihappegaasiks ja veeks ning sünteesitakse ATP. Anaeroobsetes tingimustes toimub püruvaadi fermentatsioon. Alkohoolne käärimine toimub alkoholi dehüdragenaasi abil ja produktiks on etanool
polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise emulgaatori ioonid, millistel on küllaldane pindaktiivsus, moodustavad adsorbeerudes elektrilise kaksikkihi. Tekkiv -potentsiaal suurendab emulsioonide püsivust. Emulgaatori difiilsel molekulil peab olema enam-vähem võrdne sugulus nii polaarse kui ka mittepolaarse keskkonnaga. Sellise hea tasakaalustatusega paistavad silma seebid. Vastavalt Bancrofti reeglile kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on
Aktiivtsentri mõjutamine avaldab mõju ka ensüümireaktsiooni kiirusele. Ensüümide kui katalüsaatorite toimel vähenevad reaktsioonide aktivatsioonienergia väärtused (G), st energeetilised barjäärid, kuna ES kompleksi tekkimisega kaasneb vaba energia vallandumine (sidumisenergia). Ensüümid tõstavad reaktsiooni kiirust, kui ei muuda selle tasakaalu. Nad kiirendavad reaktsioone alandades aktivatsiooni vabaenergiat sidudes siirdeseisundit tugevamini kui substraati. 2. Ensüümiklassid nimetused, katalüüsitavate reaktsioonide tüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. klass klassi nimetus katalüüsitava reaktsiooni tüüp 1 Oksüdoreduktaasid Redoksreaktsioonid e elektronide (hüdriidioonide või H aatomite) ülekanne 2 Transferaasid Funktsionaalsete rühmade ülekanne ühelt molekulilt
annaabi.ee 
