Romantism Romantsim on kunsti suund. Tänapäeval võib kunstiks nimetada kõike seinast seina, aga eelkõige tähendab see viietäheline sõna siiski kas muusikat, teatrit, kino, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust. Romantism tekkis tänu 1789.aastal Prantsuse revolutsiooni ajal toimunud rahvahulkade vabadusliikumisele ning rahva võitlusele feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, vähene sarnasus tegelikkusega, individualism, kummalised tegelaskujud ja ebatavaline sündmustik. Muusikas oli romantism valitsevaks suunaks 1810.aastast kuni 1850.aastani, avardades ja juhtides tähelepanu teose sisule ja tunnetuslikule küljele. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Tolle aja
nõrgenemine selle tulemusena: * Sõda puhkes kahe vastandliku leeri- Antanti ja Keskriikide- vahel * Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne. * Mõlemad pooled püüdsid vastase nõrgestamiseks aidata kaasa rahvaste vabadusliikumisele (näiteks sakslased õhutasid poolakate iseseisvusliikumist, Antant omakorda tsehhide vabadusvõitlust Austria-Ungari ülemvõimust vabanemiseks). * Sõda kurnas välja nii Venemaa, kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (aga ka poolakatele, soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks.
Tema nimega on seotud põhjalik murrang kogu Euroopa sõjanduses. Napoleoni sõjad olid vallutussõjad, need nõudsid tohutuid inimohvreid. Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Samal ajal murendasid need sõjad enamikus Euroopa maades kehtivat seisulikku korda ja tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale. Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideedele levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal, Austrias, Itaalias, Venemaal ja teistes riikides. Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria sõjalist purustamist ning liitlassuhete sisseseadmist Venemaaga saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike kas otseselt või kaudselt
tulemusena: · Sõda puhkes kahe vastandliku leeri- Antanti ja Keskriikide- vahel. · Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne. · Mõlemad pooled püüdsid vastase nõrgestamiseks aidata kaasa rahvaste vabadusliikumisele (näiteks sakslased õhutasid poolakate iseseisvusliikumist, Antant omakorda tsehhide vabadusvõitlust Austria-Ungari ülemvõimust vabanemiseks). · Sõda kurnas välja nii Venemaa, kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (aga ka poolakatele, soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. 1917
ookeanis), kus ta 1821. aastal suri. 6. Kuidas iseloomustada Napoleoni rolli Euroopa ajaloos? (lk 97) Napoleon oli suur väejuht ja riigimees. Ta oli ka geniaalne väejuht, kes võttis sõjapidamises kasutusele palju uuendusi. Negatiivne: Napoleoni sõjad olid vallutussõjad ja nõudsid palju inimohvreid. Sõdade eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Positiivne: Sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele. Napoleoni ümberkorraldused ja vastuvõetud seadused (nt Saksamaal pärisorjuse kaotamine ja juutidele kodanikuõiguste endmine) said eeskujuks paljudele teistele riikidele. Sõjad tasandasid teed uuele ühiskonnakorrale Euroopas. 7. Miks ja millal toimus Viini kongress? Millised olulisemad Euroopa riigid sellest osa võtsid? (lk 98) 1814.-1815.aastal. Napoleoni sõdade tulemusel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud ja
kirjanduszanrite ja stiilide segunemine. - Romantism valitses 19. sajandi esimesel poolel. - Romantikud uurisid kaugeid aegu (eriti müstikaga köitvat keskaega), kaugeid eksootilisi maid(eriti idamaid), inimhinge uurimata alasid, üleloomulikke nähtusi, inimese suhet jumalaga ja muid üksikisiku olemasoluga seotud probleeme. - Rahvusromantismil oli ühiskonnapoliitiline mõju, see väärustas rahvuse tähendust. Viis vabadusliikumisele või nagu nt Eestis võimsa rahvusliku ärkamiseni, oma rahva, kultuuri, keele ja ajaloo väärustamiseni. - Eelromantikud on kirjanikud/luuletajad, kes juba valgustusajal kirjutasid tundelüürikat romantilistel teemadel nagu öö, surm, üleloomulikud nähtused. Romantismile omase rahvaluule harrastusele pani aluse Herder oma mõtetega rahvapärimusest.
perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvuslikule vabadusliikumisele ja on jäänud eesti kirjanduses tänapäevani püsima ühe kõige loetavama teosena. ,,Tasuja" on suuresti mõjutanud seda, et Jüriöö ülestõus on eesti rahvale saanud rõhumisevastase võitluse ja vabadusiha sümboliks. See on varandus, mille väärtust on raske üle hinnata. Jüriöö ülestõusust rääkides meenuvadki kõigepealt ilukirjanduslikud teosed, nagu Bornhöhe ,,Tasuja" ja ,,Villu võitlused", Enn Kippeli ,,Jüriöö",
Esimene maailmasõda ning impeeriumite (Venemaa, Saksamaa) nõrgenemine selle tulemusena: · Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne. · Mõlemad sõdivad pooled püüdsid vastaste nõrgenemiseks aidata kaasa rahvaste vabadusliikumisele (näiteks sakslased õhutasid poolakate iseseisvumist, Antant omakorda tsehhide vabadusvõitlus AustriaUngari ülemvõimust vabanemiseks) · Sõda kurnas välja nii Venemaa, kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (aga ka poolakatele soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks 5. Välispoliitilised eeldused:
annaabi.ee 
