Nordrhein- Westfaleni justiitministeeriumi andmetel moodustab naiste osa süüdimõistetute hulgast viimasel 10 aastal keskmiselt kõigest 6%. Vatavalt on naistele mõistetud ka vähem vabaduskaotuslikke karistusi. Vaid 11% karistatud naistest on mõistetud vanglakaristus, millest omakorda peaaegu 80% on asendatud katseajaga. See tähendab, et vaid 2.5% kõigist süüdimõistetus naistest kannavad reaalset karistust kinnipidamisasutustes. Võrdluseks: meestele mõistetakse vabaduskaotuslikku karistust peaaegu 3 korda sagedamini. Walteri andmetel on naiste karistusajad nende väiksema kriminaalsuse ja tegude kergema iseloomu tõttu lühemad. (Tael 2009: 45) Eesti spetsialistide hinnangul muutub naiste kuritegevus aasta-aastalt jõhkramaks ning seetõttu kohaldavad naiskuritegijate puhul üha rohkem vanglakaristust. Politseistatistika kohaselt ei ole naiste osakaal kuritegude sooritamisel eriti kasvanud, kuid sama on Eesti ainsas naistevanglas
Politsei - Ülesanne kahtlusaluste tabamine ja vahistamine ning eeluurimisele kaasaaitamine. - Põhiline jõustruktuuride esindaja. - Politseisotsioloogia: politseivägivald, politsei tegevuse legitiimsus, politsei organisatsioon ja selle kultuur. Prokuratuur - Juhib kohtueelset uurimist. - Prokurör kui riiklike süüdistuste esitaja (kogub kokku materjalid ja esitab kohtusse). Kohus - Langetab õiguslikke otsuseid. Vangla - Viib ellu vabaduskaotuslikku otsuseid. - Vangla- ja karistussotsioloogia: vangide omavahelised suhted, subkultuur, vangide käitumine, distsipliinirikkumised. Eesti kohtusüsteem Sotsiaalse kontrolli arenguetapid: Stanley Cohen I etapp; kuni 18. sajandi lõpp - Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil. - Domineeris kehaline karistus.
jooksul. Subkultuuri keskne mõiste on varas, millega tähistatakse allilma kuuluvat professionaalset kurjategijat, kes järgib varaste maailma norme ja traditsioone. Kriminaalse subkultuuri esindajaid nimetati varasteks ennekõike sellepärast, et algselt oli enamik neist taskuvargad. Kuritegeliku maailma autoriteetseim esindaja on seaduslik varas ( ). Nad kannavad tätoveeringut, millel on kujutatud Jeesust ristiga, ning enamik neist on kandnud vähemalt kolme 1315 aasta pikkust vabaduskaotuslikku karistust. Seadusliku varga mõistele vastab Itaalia allilma professionaalne kurjategija aumees (uomo d'onore) (Bäckman 1996, 52, 54). Seaduslik varas on professionaalne kurjategija ja kuritegeliku elulaadi aktiivne propageerija, kellel on õiguskaitseinstitutsioonidele vastandumise kogemus. Tänapäeva Venemaal on seaduslikud vargad oma võimu minetamas, eelkõige kehtib see vanglavälise allilma kohta. Vene allikate toel võib väita, et 1980
· jahipidamis-ja kalapüügiõiguse äravõtmine · riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine · loomapidamise õiguse äravõtmine · varaline karistus · väljasaatmine Kuritegude eest on võimalik mõista väga erinevaid karistusi. Kuritegude eest karistuse mõistmisel saab kohus valida, kas kohaldada kergemat või raskemat karistust, rahalist või vabaduskaotuslikku karistust ning kas kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust. Väärtegude puhul on asi lihtsam. Väärteo eest on karistuseks rahatrahv või arest (30 päeva). Rahatrahv ja rahaline karistus on tegelikult samad karistused. Erinevus tuleb sellest, et ühte ja sama asja tähistatakse kahe erineva mõistega. Rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav karistus ja rahatrahv väärteo eest kohaldatav karistus. 15 Karistuse mõistmine
h.moraalsed tsensused. Näiteks eeskujulik eluviis, head kombed, enda vara vaba kasutamine. Näiteks Mehhikos pole valimisõigust narkomaanidel ja nendel, kes tegelevad süstemaatilise joomisega, Hollandis ei saa parlamenti kuuluda need, kellelt vanemlikud õigused on ära võetud. Mitmel pool piiratakse parlamenti kuulumise õigust nendel, kes on tunnistatud pankrotis olevaks. Tavaliselt on nii aktiivne kui passiivne valimisõigus ära võetud nendelt, kes kannavad vabaduskaotuslikku karistust. i.teatud ametikohtadel töötamise keeld passiivse valimisõiguse kasutamisel. Näiteks Prantsusmaal ei saa kaadrisõjaväelasi valida parlamenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogudesse, Prantsusmaal ei saa ka üheaegselt olla parlamendi mõlemas kojas. Prantsusmaal ei saa veel parlamenti valida prefekti selles piirkonnas, kus ta on ametis või oli ametis kuni kolm aastat tagasi.
Tänapäeval seda praktiliselt ei kasutata. 8) Religioosset tsensust on kasutatud passiivse valimistsensuse puhul. Tänapäeval kasutatakse seda mõnedes islamiriikides. Näiteks nõutakse, et kandidaat peab aktiivselt islami usku tunnistama 9) Moraalsed tsensused. Nende puhul nõutakse eeskujulikku eluviisi, häid kombeid Tavaliselt on valimisõigus ära võetud isikutelt, kes kohtuotsuse alusel kannavad vabaduskaotuslikku karistust. 10) Teatava riigiameti ja parlamendiliikme ameti ühitamise keeld. Näiteks ei saa Prantsusmaal valida kaadrisõjaväelasi parlamenti. Prantsuse prefekti (haldusametnik) ei saa valida parlamenti selles ringkonnas, kus ta on ametis või oli kuni 3 aastat tagasi ametis. 50. Mida kujutab endast referendum, mida rahvaalgatus? Mida kujutab endast kohustuslik, mida fakultatiivne referendum? Referendum-valijate poolt mingi riikliku või kohaliku küsimuse otsustamine.
annaabi.ee 
