- Suur kultuurilooline väärtus on ta 14 000 kirjal ja rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub Peterburis. - Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. - Hüüti "naervaks filosoofiks". - Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. "Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu kirjutama kaks tähte ...: N.L. non liquet, ei ole selge." - Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. - Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." Religiooni ülesandeks on eraomandi ja kehtiva ühiskonnakorra kaitsmine. "Kõik meeste mõtted ei kaalu üles naise armastust." Denis Diderot 1713-1784
seid mõju- või kontrollivahendeid (Keane 1988: 14) Ilma turvalise ja iseseisva autonoomseid avalikkus- sfääre sisaldava kodanikeühiskonnata pole sellised eesmärgid nagu vabadus ja võrdsus, osalusplaneeri- mine ja kogukonnaotsustused muud kui tühjad loo- sungid. Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd- suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Kodanikeühiskonna käsitlused Riigi tekke teooriad Teokraatlik Patriarhaalne Lepinguteooria Orgaaniline teooria Vallutuste teooria Marksistlik teooria Ajaloolised riigitüübid Held 1995: riigikordade põhiklastrid: Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid Feodalism: jagatud võimuga süsteemid Seisusteriik Absolutistlik riik Modernne rahvusriik Eisenstadt 1963: eelmodernsed riigid: Linnriigid Feodaalsüsteemid
1988: 14) n Ilma turvalise ja iseseisva autonoomseid avalikkus-sfääre sisaldava kodanikeühiskonnata pole sellised eesmärgid nagu vabadus ja võrdsus, osalusplaneeri-mine ja kogukonnaotsustused muud kui tühjad loo-sungid. Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd-suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Ühiskonnakäsitlusi n Mann: ühiskond on piiridega ühik, mille sees on suhteliselt tihe ja püsiv suhtlemine, võrreldes suhtlemisega, mis ületab tema piirid n Giddens: ühiskond (kooslus) on eriline sotsiaalsete süsteemide tüüp, mis tõuseb esile teiste süsteemsete suhete taustamaastikust: n Eriline institutsioonide klasterdumine ajas ja ruumis n Sotsiaalse süsteemi ja kindla koha või tegevusala seos
säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Voltaire - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat. Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. Hüüti "naervaks filosoofiks". Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Lisaks veel Montesquieu, Diderot ja Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. 6. J.J. Rousseau ja valgustuse kriitika
Dramaturg oli igati seotud, tal ei olnud mingit vabadust. Tema vabadusetus kõikides vooludes kui inimeksistentsi tõlgendus. Kõikides vooludes oli inimene millestki sõltuv. Klassitsisimi ajal sõltus kohusest, tunded heidetakse kõrvale. Romantism heidab kõrvale kohusetunde ja lähtub ainult oma emotsioonidest on oma tunnete ja ihade vang, omaenda psüühika vang. Naturalism vabastab ta nendest ahelatest, aheldab ta pärilikkuse ja keskkonna ahelatesse uus vabadusetuse liik. Sümbolistid vabastavad ta naturalismi ahelatest aheldavad ta üleloomulike jõudude ahelatesse, tõmbavad inimese veel sügavamasse vabadusetusse. Polnud edasi mitte kusagile liikuda. Eksistentsialistid tekivad eksistents tuleb ära lahendada. Hakkavad lahendama küsimust: kas inimene saab üldse olla absoluutselt vaba? See kujunebki eksistentsialismi põhiküsimuseks. See oli 20. sajandi kõige moodsamaid filosoofilisi suundumusi. Algas see küsimuse püstitus
· "Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, kirjutama kaks tähte ...: N.L. non liquet, ei ole teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti selge." valgustuse vastu. · Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta · Jean Jacques Rousseau näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. · Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist · Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. ideed: On vaja luua mõistuspärane religioon, mis · Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne soodustaks moraali. väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. · Voltaire
annaabi.ee 
