tema teadlik valik. Ta oleks võinud põgeneda, kuid ei teinud seda, sest uskus saatusesse ja tahtis olla vaba. Naise käitumine väljendab usku saatusesse, sest mustlanna väitis mitu korda, et teadis juba ammu (arvatavasti ennustustest), et nad surevad koos, kuid tema ennem kui don José. Samuti mainis ta midagi rom'i õigusest oma romi'd tappa, seega mustlaste seas oleks see isegi lubatud. Vaevalt Carmen midagi seadusekuulekusest tegi, seega oli peamine põhjus siiski vabaduseihalus. Ta ei armastanud José'd, kui too ei olnud enam tema armuke, vaid mees, ning ei tahtnud temaga koos elada ja pigem suri. Seega oli ta ka küllaltki põikpäine ning just selle viimase asjaolu tõttu ei tundu lugejale tema käitumisviis ehk õige, kuid kui vabadus oli talle nii tähtis, siis oli tema jaoks see ehk kõige parem lahendus. 8) P. Mérimée ,,Carmen" ja A. S. Puskini ,,Mustlased" on sarnase teemaga- mõlemas on keskseks teemaks romantiline mustlaselu ning vabadus
isegi aru ei saa, kuid kogu elu jooksul tundub, et just sellest oled puudust tundnud. Vabadusest väljendada elu just sellisena nagu ta on, aga tähele pannes selle erinevaid etappe. Võib-olla neid kohanud ja võib-olla ka mitte. Mingi de-ja- vu, aga kohati justkui üldse mitte. Et kas kunstnik tahtis hoopis öelda juba oma soliidses vanuses, et kogu ta elu on kunstis? Või hoopis, et kogu ta elu on abstraktsionismis? Ehk jälle nii, et eneseotsing ei lõpe kogu elu jooksul ja vabaduseihalus on tasakaalus harmooniaga see on ju just nii nagu elu pakub. Veel jäi meelde esimese saali laud. Sellel oli kunstniku vastilmunud looming u kataloog, ,,Nietzsche eetika põhjendus"(A.Kuks 1922), veel hulk ilmselt isikliku väärtusega esemeid ja kübar-peakate. Tean niipalju, et sellega võitis ta Zonta klubi kübara show ja sai preemiaks Londoni reisi. Kataloogi eesmärk on markeerida üldvaade ja teha sissepõikeid
pigem osalusvaatlejatena kõrvalt. Seda iseloomustab ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu. Postkoloniaalne kirjandus kujutab endast koloniaalmaade kirjandust, st India, Aafrika, Austraalia ja Kanada kirjandust. Kirjandus on seal tekkinud varem, kuid alates 1980. aastatest hakati neid maid nimetama postkoloniaalseteks, sest need olid enne koloniseeritud. Selle kirjanduse temaatika ühised jooned on ühiskonnaolude kirjeldamine ja vabaduseihalus. 8. Mida mõistetakse Lähis-Ida kirjanduse all? Millised on araabia kirjanduse põhiperioodid; tooge välja nende peamised jooned. Millised on pärsia kirjanduse põhiperioodid; tooge välja nende peamised jooned. Mis on iseloomulik sufikirjandusele? Milliseid tekste lõid turgi rahvad ja millest see tingitud oli? Iseloomustage Osmani impeeriumi perioodi kirjandust.
Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused. Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. Armastus kui seisund, suhtumine maailma Armastust ei määra "objekt"! Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) Helen Fisher: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus
4) Enesearmastus 5) Jumalaarmastus Armastus ei ole mitte midagi muud kui õpitav oskus, täpselt nagu puusepa töö, matemaatika ülesannete lahendamist jne. Kui seda ei õpi, siis ei oska. Kui Fromm raamatu kirjutas, siis tol ajal oli see suhteliselt kriitiline lääne kultuuri suhtes, kus armastus on kitsalt ja rumalalt mõistetud kahe inimese vahel toimuv. Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. Armastus kui seisund, suhtumine maailma Armastust ei määra "objekt"! Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) 23 Helen Fischer: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006
Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. • Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused. • Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. • Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. • Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm • Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. • Armastus kui seisund, suhtumine maailma • Armastust ei määra “objekt”! • Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus • Armastuse õppimine • Vt E. Fromm “Escape from Freedom” (1942), The Art of Loving” (1964) Helen Fisher: armastuse keemia • H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 • Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) • Armastus on vajadus
annaabi.ee 
