üksikisikule. Epidemioloogia liigid. Rutiinne e igapäevane: demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid. ,,Akuutne" epidemioloogia: nakkushaigused, puhangud. Tervishoiupoliitika epidemioloogia: kugutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet. Akadeemiline epidemioloogia: teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine. Epidemioloogia harud. Vaatuslik: kirjeldav ja analüütiline. Kirjeldav: (kes, kus, millal) kogub, kontrollib ja analüüsib haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus. Analüütiline: (miks) kasutades kirjeldava epidemioloogia tulemusi ja teadmisi biomeditsiinist püstitab ja kontrollib hüpoteese haiguse tekkepõhjuste kohta. Koos laboratoorsete andmetega püstitab hüpoteese haiguse põhjuste kohta.
· Moodsa epidemioloogia lõppeesmärgiks on teha kindlaks haiguste mõjurid, s.o haiguste põhjused ja teised haiguste teket soodustavad või seda takistavad tegurid. Moodsa epidemioloogia ülesanneteks on: 1. teada saada haiguste leviku iseärasused rahvastikus (s.o haiguse esinemine); 2. uurida, millised tegurid tingivad neid iseärasusi (s.o esinemist); 3. hinnata võimalikke mooduseid haiguste sageduse vähendamiseks. Epidemioloogia harud: 1) Vaatuslik ja eksperimentaalne (Vaatuslik epidemioloogia: kirjeldav ja analüütiline) Kirjeldav epidemioloogia (kes, kus, millal) - Kogub, kontrollib ja analüüsib haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus. 1. Andmed haigusregistritest (vähiregister) Registrite korral oluline kvaliteedi kontroll: diagnoos, ala- ja üleregistreerimine, skriiningu efekt. 2. Spetsiaalsetest uuringutest (monitooringud)
ise ekslikud. Popperi metafoor lk 101. Vaatlusotsustused võivad olla ekslikud, nad võetakse omaks ainult esialgsena, edasise revideerimisvõimalusega, mis õõnestab falsifikatsionistlikku seisukohta. Teooriaid ei saa lõplikult vääraks tunnistada, sest falsifikatsiooni aluseks olevad vaatlusotsustused võivad ise teaduse hilisema arengu valguses vääraks osutuda. Lõplikud falsifikatsioonid on välistatud, sest vaatuslik alus, millele nad toetuvad, absoluutselt kindlal kujul puudub. 3.Realistlike testimissitatsioonide komplekssus (102-105). Falsifikatsionismi raskus realistlikus testsituatsioonis. Realistlik teaduslik teooria koosneb ju üldiste otsustuste kogumist, mitte aga üksikust väitest nagu „kõik luiged on valged.“. Lisaks kui teooriat tuleb katselisel teel kontrollida, kaasatakse testimisse rohkem kui ainult need otsustused, mis moodustavad antud teooria. Teoorias tuleks
Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja ,,ratsionaliseerida", kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka ,,sarna- sussuhetele", mida õpitakse musternäidistest
Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja ,,ratsionaliseerida", kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka ,,sarna- sussuhetele", mida õpitakse musternäidistest
Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja „ratsionaliseerida“, kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus. Uus paradigma tuleneb siis reaalsest teadusest ning ka selle ajaloost. Teadus on siis ratsionaalne, kui vaatlusandmeid töödeldakse loogika ja matemaatika reeglitega, mida tähendabki vormiliselt loogiline empirism. Kuid teadus võib põhineda ka „sarna- sussuhetele“, mida õpitakse musternäidistest
annaabi.ee 
