osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Elementaarlaeng 1e = 1,6 · 10 ¯¹ Mudel Originaali ligilähedane koopia, loodusnähtuste seletamiseks Põhjused, miks kasutatakse mudeleid: Vt lk ..... Mõõtmine Otsemõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt. Kaudmõõtmine otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga Erand loendamine heades vaatlustingimustes Mõõtemääramatus Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur lugemisviga mõõtja ebatäpsus parallaks nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel häireviga el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus lähteviga kasutatavate konstantide täpsus metoodiline viga meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus objekt keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud: soojuspaisumine aurustumine
lühike. NT: on teada, et ootamatult teele ilmuva takistuse märkamine ja selle peale piduripedaalile vajutamine võtab vähemalt aega 0,3 sekundit. Kestus Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. NT: Eredat lühiajalist valgussähvatust võib tajuda veel 2 sekundit pärast kustumist. Püsivus st. Seda et tajuvate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt vaadates püsiv ja äratuntav. Kohanemine tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga. Kiiresti muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava (pupilli) suurus. Nt hämaras pupillid laienevad. Mälu
ampermeeter); • kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil • ( v = s/t, S = axb, jne). • Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. • mõõtmisega kaasneb alati mõõtemääramatus . See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. • Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. • Mõõteviga ehk mõõtemääramatus annab meile vahemiku, milles suuruse tõeline väärtus asub. Seda vahemikku pole võimalik täpselt määrata, küll aga teatud tõenäosuse ehk usaldatavusega kindlaks teha. Kui me mõõtsime näiteks suurust x ja saime mõõtmistulemuseks xm, siis otsitava suuruse väärtus kirjutatakse üles nii x = xm x , kus x on mõõteviga. Kuna alati pole võimalik kindlaks teha , kas mõõtmise
ampermeeter); · kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil · ( v = s/t, S = axb, jne). · Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Reemo Voltri · mõõtmisega kaasneb alati mõõtemääramatus . See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. · Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. · Mõõteviga ehk mõõtemääramatus annab meile vahemiku, milles suuruse tõeline väärtus asub. Seda vahemikku pole võimalik täpselt määrata, küll aga teatud tõenäosuse ehk usaldatavusega kindlaks teha. Kui me mõõtsime näiteks suurust x ja saime mõõtmistulemuseks xm, siis otsitava suuruse väärtus kirjutatakse üles nii x = xm x , kus x on mõõteviga. Kuna alati pole võimalik kindlaks teha , kas mõõtmise
Mudel on ligilähedane koopia originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Must auk on ülisuure massiga kosmoseobjekt, millel on nii tugev gravitatsiooniväli, et "august " ei pääse isegi valgus välja. Mõõteviga (mõõtemääramatus) kaasneb paratamatult iga mõõtmisega. See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. Mõõtevea allikaid jaotatakse kolmeks: mõõteriist, mõõtmisprotseduur ja mõõdetav objekt. Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse määramine mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks võetud samaliigilise suuruse suhtena (arvväärtusena). Mõõtmistulemus on saadud arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis Märgamisel valgub vedelikutilk aluspinnal laiali, mittemärgamisel võtab tilk kera kuju. Määramatuse seos on kvantmehaanikas toimiv täpsuspiirang, näiteks x . px h
Gibson väidab, et mõtlemislaadset protsessi ei toimu. Taju loomiseks olev andmestik, mida meeltelt saame, on täiesti piisav. Taju omadused: 1) Igal tajuvõimel on oma piirid. Aisting - aistingulävi-> me ei taju kõiki helisid, valgusi. 2)Taju kujunemine võtab aega, kuna närviprotsessid pole lõputult kiired. 3)Taju pildil on järelkestus või toime. 4) Taju üks põhiomadusi on konstantsus ehk püsivus - tajutavate asjade omadused jäävad samaks erinevates vaatlustingimustes (järv on järv ka talvel). 5) Ruumiline vastastoime (värv, suurus, objekti kalle)- selle tajumine ei sõltu vaid objekti füüsilistest omadustest, vaid ka ümbritsevatest esemetest. 6) Ajaline ja ruumiline vastastoime - see, mida enne tegid, mõjutab ka järgnevat. 32 kg -> 5 kg tundub jube kerge, kui oleks 5 kg enne tõstnud, ei tundu nii kerge. Inimese taju on valiv. Tähelepanu tõmbavad omale erinevad asjad. Adaptsioon - taju süsteemid
enamasti paarikümmet meetrit sekundis. Inimestel tekib tajukujund väga kiiresti ja seda mõõdetakse millisekundites, kuid suurtel loomadel võtab see kauem. 6.2.3. Kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. 6.2.4. Püsivus ehk konstantsus Tajutavate asjade omadused jäävad põhiliselt samaks ka väga erinevates vaatlustingimustes. (kass jääb kassiks nii lähedalt kui kaugelt vaadates) Püsivusnähtusi seletatakse kahel viisil: 1) Inimesed on tundlikud objektide omaduste suhete vastu teiste objektidega, mis sõltumata vaatlustingimustest on invariantsed, muutumatud. 2) Kuna väiksed lapsed siiski ka eksivad objektide omaduste hindamisel, on taju konstantsus elukogemuse ja õppimise tagajärg. Üks seisukoht ei välista teist. 6.2.5. Ruumiline vastastoime
kõrguse muutuse järgi mõõteklaasis. Mõõtmisi jaotatakse kaheks: otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil ( v = s/t, S = l2, jne). Praktika näitab, et iga mõõtmisega kaasneb alati mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. Mõõtevea allikaid on kolm: 1. mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; 2. mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline
annaabi.ee 
