14 5. järelduste tegemine ja tulemuste ettekandmine i. tee kokkuvõte ii. ühenda tulemused teooriaga iii. määratle edasise uurimise valdkonnad Vaatlus Vaatlus esemete ja nähtuste eesmärgipärane ja valiv visuaalne tajumine, empiirilise tunnetuse esmane viis. Info saamine algallikatest, üks loomulikumaid meetodeid, toimub reaalses keskkonnas (Sommer & Sommer, 2002, viidatud Tomsoni konspekt). Vaatlusmeetodi kujunemist võib jaotada 3 etappi: 1) Stiihilis-kirjeldav etapp nt reisijate märkmed, arusaamad teiste maade inimeste käitumistavade kohta. 2) Teaduslikku tüüpi kirjeldavad vaatlused nende alusel on juba võimalik midagi üldistada. 3) Struktureeritud vaatlused koos täpsete statistiliste meetoditega. Teaduslikku vaatlust iseloomustab: 1)Täpne uurimiseesmärk ja täpselt formuleeritud ülesanded
Tulevikku suunatud tegevused võivad samuti oluliselt erineda sellest, mis tegelikult juhtub. See kehtib eriti siis, kui küsitakse inimestelt niisuguste ostuplaanide kohta nagu maja või auto. Paljud suuremad kavatsused ostud jäävad tegemata, sest hoiakud muutuvad, majandustingimused halvenevad jne. Vaatlusmeetod ei kannata nende puuduste all, sest registreerib sündmusi nii nagu need tegelikult toimuvad (näiteks TV- vaatajate vaatlus). Vaatlusmeetodi olemus Vaatlusmeetod seisneb valitud tegevuste isiklikuks või mehaanilises (elektroonilises) monitooringus (mitteotsene kontakt) ning registreerimises nende toimumise ajal. Vaatlust kasutatakse väga palju füüsikas ja loodusteaduses, sest need distsipliinid käsitlevad elutut loodust, taimi ja loomi; st objekte, mis ei saa anda vastuseid. Sotsiaalteadustes on uuringud suunatud inimesele, kes oskab kirjutada ja anda vastuseid ja seetõttu on enamlevinud meetodiks küsitlus.
keerulisemateni. Keerulisemat vaatlustehnikat kasutatakse näiteks reklaamiuuringutel, kus inimestele näidatakse erinevaid reklaamikuulutusi ja mõõdetakse keha külge kinnitatud andurite abil nende psühholoogilist reaktsiooni. Vaatluse kasutusalad turunduses Vaatlust on soovitav kasutada: - kui nõutakse tulemuste kõrget täpsust, - kui olemasolev info on kahtlane, - vajaliku info olemus dikteerib vaatluse kasutamist. Vaatlusmeetodi tulemuslik kasutamine eeldab, et oleks täidetud tingimused: - sündmused peavad olema vaadeldavad, - sündmus peab toimuma küllalt tihti või tema toimumine peab olema ette prognoositav, - sündmus peab toimuma küllalt lühikese aja jooksul. Vaatlustüübid Kui oleme otsustanud vaatlusmeetodi kasuks, tuleb valida konkreetne vaatluse tüüp järgmistest vastandvõimalustest: 1. Loomulik või juhitav keskkond; 2. Avatud või varjatud vaatlus
Tekstiviiteks on autori nimi (autorita teosel pealkirja lühend või esimene sõna) ja aastaarv. Kui tsiteeritakse või refereeritakse teose mõnd lehekülge, lisatakse viitesse ka leheküljenumber (-numbrid). Viide on sulgudes. Kui viide käib ainult ühe lause või selle osa kohta, paikneb viide enne kirjavahemärki, mis lõpetab lause või selle osa. Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause lõpupunkti järele. Näited Videosalvestusi kui vaatlusmeetodi täiendust on Knoblauchi jt (2006: 10) andmetel kasutatud juba 1970. aastate lõpust peale. Kokkuvõttes võib öelda, et filmide kasutamine kvalitatiivsetes uuringutes on üks võimalus ületada erinevate sotsiaalteaduste piire. Siiski on filmianalüüse kvalitatiivsetes uuringutes Flicki (2006: 240-241) sõnul seni rakendatud pigem koos verbaalsete andmete kasutamisega kui ainsa peamise meetodina. Tegevusuuringu (action research) all mõeldakse loomulikus keskkonnas läbiviidud
Madala vaatlejatevahelise reliaabluse põhjuseks võivad olla 6. vaatlejad, kellel erinev kogemus, suhtumine, ootused tulemuste suhtes, väsimus jne, kogemuse ühtlustamiseks vaatlejaid treenitakse, antakse tagasiside. Narratiivide analüüsimisel kasutatakse nn "pimekodeerijaid", kes ei tea, mis on uuringu eesmärk. 7. ebaselged protseduurid ja meetodid, vaadeldav sündmus pole täpselt defineeritud. Vaatlusmeetodi eelised · Kasulikud uuringu varases staadiumis · kui pole muud võimalust huvialust käitumist uurida (eetika!) · paindlikud, odavad · ökoloogiline valiidsus - uuritakse loomulikus olukorras toimuvat käitumist · võimalus kontrollida laborieksperimentide välist valiidsust Vaatlusmeetodi puudused · pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid · pole kerge korrata
kandevõime tagamiseks (GEO); ehitise või aluse tasakaalu kaotus tõstva veerõhuvõi teiste vertikaalkoormuste tõttu (UPL); hüdraulilisest gradiendist põhjustatud hüdrauliline kerkimine, seesmine erosioon või voolukanalite teke pinnases (HYD). Vaata edasi loeng 3 27. piirseisundite kontrollimise meetodid ja üldnõuded Piirseisundite nõuete täitmist võib kontrollida: arvutuse abil kasutades arvutusmudeleid; konstruktiivsete võtete abil; mudelkatsete andmetel; vaatlusmeetodi abil. Neid projekteerimisviise võib kasutada kombineeritult ja hinnata projektlahendust võrreldava kogemuse abil. Kõigil neil juhtudel tuleb arvestada komplekselt tervet hulka erinevaid tegureid: ehitise sobivust antud ehitusgeoloogilistes tingimustes; keskkonna tingimusi; ehitisele mõjuvaid koormusi ja sundpaigutusi; ehitusgeoloogilisi tingimusi, sealhulgas pinnasekihtide asetust, pinnaste tugevus- ja
tuvastamine, inventuur, prügikasti uuring, sahvri uuring, olemuse uuring. · kas otsene või kaudne inimese tegelikku käitumist saab vaadelda vahetult. Samas ei saa ostese vaatlusega kõiki vajalikke andmeid, mis on seotud ostukäitumisega, nt. rahulolu. Üheks kaudse vaatluse tüübiks on teiseste andmete uurimine, mille abil saab analüüsida mingite toimingute tulemusi. Vaatlusmeetodi edukaks kasutamiseks tuleb läbida järgmised neli etappi: 1. teha üldine otsus, keda või mida vaadelda ning kus seda teha; 2. valida tulemuste registreerimise viis. Kas andmed registreeritakse vaatluse ajal? Kas kasutatakse mehaanilisi seadmeid? Kas vaadeldavad peavad olema uuringust teadlikud? 3. valida vaadeldavad näitajad, et vähendada võimalikult vaatleja subjektiivset mõju; 4. personaalvaatlust kasutades tuleb vaatluse läbiviijad instrueerida ja kontrollida nende valmisolekut
annaabi.ee 
