Difraktsioonis miinimumi tekkimise ligikaudne tingimus: b sin = k 3. difraktsiooni lähi ja kaugtsoonide erinevus Lähitsoon ehk ka fresneli tsoon. Kaugtsoon ehk ka fraunhoferi tsoon. Eristatakse Fresnel´i ja Fraunhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt sfääriline laine ja difraktsioonipilti (intensiivsuse jaotust) jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained. Fraunhoferi difraktsiooni korral langeb tavaliselt tõkkele (või selles olevale avale) paralleelne kiirtekimp ja difraktsioonipilti vaadeldakse tõkkest (või avast) suhteliselt kaugel. Sel juhul võib vaatluskohas lainefrondi kõverust ignoreerida ja seal liituvaid laineid käsitleda peaaegu tasapinnalistena. See tähendab, et kohtuvad praktiliselt paralleelsed kiired. Öeldaksegi, et difraktsioon toimub siin paralleelsetest kiirtes
Liini aktiivtakistus R koosneb ahela juhtmete takistusest ja sellele liitub lisatakistus, mis on tingitud kadudest ümbritsevates kaabli metallosades 5. Milles erinevad Fraunhofferi ja Fresneli difraktsioonide vaatluse tingimused Eristatakse Fresnel´i ja Fraunfhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt sfääriline laine ja difraktsioonipilti (intensiivsuse jaotust) jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained. Fraunhoferi difraktsiooni korral langeb tavaliselt tõkkele (või selles olevale avale) paralleelne kiirtekimp ja difraktsioonipilti vaadeldakse tõkkest (või avast) suhteliselt kaugel. Sel juhul võib vaatluskohas lainefrondi kõverust ignoreerida ja seal liituvaid laineid käsitleda peaaegu tasapinnalistena. See tähendab, et kohtuvad praktiliselt paralleelsed kiired. Öeldaksegi, et difraktsioon toimub siin paralleelsetest kiirtes.
Elukoht. Peaaegu kogu Põhja-Aafrika ja Euraasias elutsev vareslane. Pasknääre ehk pajuharakaid leidub nii Eestis kui ka Soomes. Ootamatult vähe kohati aga pasknääri - mulluse 570 asemel vaid 276 lindu. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt ilmusid linnud söötmiskohtadesse mõne nädala eest talviste ilmade saabudes, kuid viimaste päevade pakasega on linde taas vähemaks jäänud ja söötmiskohti külastatakse ebaregulaarsemat. Esialgsetel andmetel oli vaatluskohas keskmiselt kohatud lindude arv mullusest väiksem, piirdudes 33 isendiga (2011.a keskmiselt 35 isendit, 2010.a. 43 isendit). Kasutatud kirjandus. http://www.loodusring.ee/aggregator/sources/6?page=3 http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=278 Google pildid
seadke see maksimaalsele tundlikkusele. Väga hea on diktofon, mis märgib kõneluse aja, kuid neid kasutades peate arvestama, et aja täielik salvestamine võtab vähemalt 30 sekundit aega. 4. Vaatlusteks valmistumine 4.1. Kodus laua taga Märkige radiandi (radiantide) asukohad vaatluskaardile, arvestades radiandi triivi, mida peate vaatama IMO voolude kalendrist. Leidke hämariku ajad, radiantide kõrgused ja Kuu tõus-loojumine ning planeerige vaatlusaeg neist lähtuvalt. 4.2. Vaatluskohas Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund: see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70° ärge vaadake otse radiandi poole
43 Udu (taevas ei paista läbi) on viimase tunni jooksul hõrenenud 44 Udu (taevas paistab läbi) on viimase tunni jooksul muutusteta 45 Udu (taevas ei paista läbi) on viimase tunni jooksul muutusteta 46 Udu (taevas paistab läbi), viimase tunni jooksul tekkinud või tihenenud 47 Udu (taevas ei paista läbi), viimase tunni jooksul tekkinud või tihenenud 48 Udu koos härmatisega, taevas paistab läbi 49 Udu koos härmatisega, taevas ei paista läbi 50...90 sademed vaatluskohas vaatluse ajal 50 Vahelduv nõrk uduvihm 51 Pidev nõrk uduvihm 52 Vahelduv mõõdukas uduvihm 53 Pidev mõõdukas uduvihm 54 Vahelduv tugev uduvihm 55 Pidev tugev uduvihm 56 Kerge uduvihm, mis moodustab jäidet 57 Mõõdukas või tugev uduvihm, tekitab jäidet 58 Nõrk uduvihm koos vihmaga 59 Mõõdukas või tugev uduvihm koos vihmaga 60 Vahelduv nõrk vihm 61 Pidev nõrk vihm 62 Vahelduv mõõdukas vihm 63 Pidev mõõdukas vihm 64 Vahelduv tugev vihm
Terminoloogia! Kvalitatiivse vaatluse (aga ka teiste kval. meetodite) ajal andmeid ei koguta, vaid genereeritakse või produtseeritakse või luuakse (Mason 2001) Vihje uurija aktiivsele osalemisele andmete kogumisel Samas on arvesse võetud nö faktiliste objektide olemasolu Mis vahet on kvant. (standardiseeritud) ja kval. (mittestandardiseeritud) vaatluse vahel? Vt http://samm.ut.ee/vaatlus Vaatluse ettevalmistamine Vaatlusobjekti valik Vaatlustehnikad Valmistumine interaktsiooniks vaatluskohas – sisenemine eeldab teatud käitumismaneeri, keeležanri kasutamist, tuleb valmis olla seletuste andmiseks Suhtlemine vaatluskohas on teistele osalejatele nende päriselu Lahkumine vaatluskeskkonnas on samuti raske Osalus vs vaatlus Rõhuasetus võib olla kas vaatlusel või osalusel olenevalt uurija aktiivsusest Passiivne osalus – aktiivne vaatlus Passiivne vaatlus – aktiivne osalus Tasakaalustatud osalus ja vaatlus Vaatluse varjamine ei tähenda mitteosalemist!
54. Difraktsioon Huygens-Fresnelli printsiip. Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Selle nähtuse korral geomeetrilise optika seaduspärasused ei kehti. Eristatakse Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained. Fraunhoferi difraktsiooni korral langeb tavaliselt tõkkele (või selles olevale avale) paralleelne kiirtekimp (tasalaine) ja difraktsioonipilti vaadeldakse tõkkest (või avast) suhteliselt kaugel. Sel juhul võib vaatluskohas lainefrondi kõverust ignoreerida ja seal liituvaid laineid käsitleda peaaegu tasapinnalistena - kiiri ligilähedaselt paralleelsetena. Nurk, mille all kiired kohtuvad on suhteliselt väike.
reguleeritav, seadke see maksimaalsele tundlikkusele. Väga hea on diktofon, mis märgib kõneluse aja, kuid neid kasutades peate arvestama, et aja täielik salvestamine võtab vähemalt 30 sekundit aega. 4. Vaatlusteks valmistumine 4.1. Kodus laua taga Märkige radiandi (radiantide) asukohad vaatluskaardile, arvestades radiandi triivi, mida peate vaatama IMO voolude kalendrist. Leidke hämariku ajad, radiantide kõrgused ja Kuu tõus-loojumine ning planeerige vaatlusaeg neist lähtuvalt. 4.2. Vaatluskohas Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund: see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70° ärge vaadake otse radiandi poole
23. Potentsiaalsete jôudude väli. Potentsiaalses jôuväljas asuva punktmassi potentsiaalne energia. Keha potentsiaalne energia homogeenses raskusjõu väljas. Potentsiaalsete jõudude väli Tsentraalsed jõuväljasid nimetatakse ka potentsiaalseteks jõuväljadeks ja seal esinevaid jõudusid tsentraalseteks või konservatiivseteks jõududeks. Homogeenne jõuväli on tsentraalse jõuvälja erijuht, kus tsenter asub lõpmata kaugel vaatluskohas. Potentsiaalne energia Energia, mis kehal on oma asukoha tõttu jõuväljas, sest keha viimiseks jõuvälja on tulnud teha tööd. Hõõrdejõu potentsiaalne energia kx 2 Wp = 2 Potentsiaalses jõuväljas asuva punktmassi potentsiaalne energia W p = mgh Töö potentsiaalses jõuväljas A = - W p 24. Keha potentsiaalne energia Maa gravitatsiooniväljas 2 r r 2 mGM dr 2
10 Vaatluskoht 1 1. Vaade linnale Eedeni juurest Vaatluskohas 1 paistab kesklinna poole vaadates silma kolm selgelt eristuvat maamärki. Tigutorn, Emajõe ärikeskus, Dorpati hotell ning Jaani kirik (ill 1). 11 Vaatluskoht 2 2. Vaade Tartule Sõprus sillalt Teisest vaatluskohast on kesklinna suunas nähtaval juba rohkem maamärke. Näha on Tigutorn,
30-40 28 85 113 40-50 26 49 45 50-60 9 8 17 Üle 60 10 4 14 KOKKU 83 170 253 Tabelites toodud andmed näitavad, et mõlemas vaatluskohas lasid 253 autojuhi arvestuses kõige enam üle tee jalakäijaid 30-40 aastased juhid. Järgnesid 40-50 ja 20- 30 aastased. 2.2. Kellele autojuhid teed andsid? Teiseks vaatluse eesmärgiks oli teada saada, kas autojuhid lasevad igasuguseid inimesi üle tee või esineb mingi kindel inimeste rühm, kelle puhul on see tõenäosus suurem. Rühmad olid järgnevad: pensionärid, naised, mehed, lapsed, grupp inimesi
annaabi.ee 
