Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. · Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. · Relatiivsusteooria järgi on looduse kõige suurem kiirus valguskiirus ning kui keha liigub valguselähedase kiirusega, siis tema pikkus väheneb, mass suureneb ja aeg kulgeb aeglasemalt. Einsteini relatiivsusteooria on jagatud kaheks erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria.
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli legend juba oma eluajal. Tema kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks on kahtlemata relatiivsusteooria, mis muutis põhjalikult inimkonna arusaama aja ja ruumi olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head ja väärtuslikku annab see teadmine mulle ? Lugesin hiljuti ühte artiklit, kus oli kirjas, et mida kõrgemal sa elad, seda kiiremini vananed. Ehk kui sa elad 102- korruselise Epmire State
paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 10 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib mänguauto liikuvat 10+60 km/h. Kui aga
Ta tumedatoonilistel maalidel näeme argielu A.Menzel kujutas tööstusrealismi. I.Repini suure osa tema kunstipärandist moodustavad portreed. Ta ei maalinud mitte nägusid, vaid reaalseid inimesi suhtlemas maailmaga. Ajalooliste sündmuste ja isikute kujtamine tõi esile Repini väljendusrikkuse, 15 karakterite psühholoogilise sisevaate edasiandmine jättis vaatlejaile unustamatu mulje. 16
nähtut hindavad. Objektid on 3 tasandil: - Makrotasandi uuringud suured vaatajate grupid. Uuritakse üht lavastust, teatrit või ajastut. - Mikrotasandi uuringud individuaalne vaataja. - Mudelvaataja ideaalne või hüpoteetiline vastuvõtja. Palju uurimismeetodeid: 1) Kvalitatiivsed statistika, vaatlused 2) Fokusseeritud kvalitatiivsed kindlad publikugrupid, nt kooliõpilased 3) Süvaintervjuud individuaalsed küsitlused üksikuile vaatlejaile 4) Fookusgrupi arutelud vestlus kindla osaga publikust etenduse järel 5) Kasutatakse fotosid ja videosalvestusi 6) Salvestatakse vaatajate bioloogilisi reaktsioone kasutatakse vähe 7) Vaatajad hindavad etendust vaatamise ajal Retseptsiooniuuringud arenes välja kirjandusteose vastuvõtu uurimisest. Tihe seos sotsioloogiaga. Keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Retseptsiooniteooria on etenduse vastuvõtuprotsessi üldistamine
perearstidele ning seega võimaldas Eesti Vabariigis uue diagnostikaviisi 1994. aasta algusest ametlikult kasutusele võtta. ÜLDPÕHIMÕTTED (1) RHK-10 tahab olla pigem kirjeldav kui seletav. Selletõttu on teda nimetatud koguni sammuks tagasi psühhiaatriateaduse seisukohalt. Seletus oleks muidugi teaduslikum klassifikatsioonialus. Aga kuni eri maade ja eri koolkondade psühhiaatrid ja psühholoogid erinevaid seletusi annavad, on kirjeldus kindlam infovahetuse ja statistika alus. Erinevaile vaatlejaile eri ajal ja eri kohas ühesugusena esinev fenomen oma objektiivsuses ja vahel koguni mõõdetavuses on biheivioristile meele järele. Biheivioristliku meelelaadiga ameerika teadlaste loodud Diagnostilis-Statistilisest Manuaalist (DSM-III-R) ongi RHK-10 kõige enam mõjutusi saanud. Võib öelda isegi, et DSM-III-R on RHK-10 aluseks. Kui suur see mõju just on, võib muidugi vaielda. Fakt on, et RHK-10 on hüljanud eelmise rahvusvahelise klassifikatsiooni RHK-9 fundamentaalse
Sealt suundusid nad uue hooga vastu kahekordseid voodeid ja suurt kappi, mille otsas asusid kõrvuti Goethe ja Schilleri kipsist kujud. Et nende alus lõi kõikuma, siis kaotasid nad tasakaalu ja kargasid kapi otsast maha, üks otseteed põrandale, teine Slopasevile pähe, nii et see rabati jalust. Sellele järgnes surmavaikus. Keegi ei julgenud piiksatadagi, nii hirmus mürin oli pimedas. Vürst jooksis oma toast lambiga, tema kannul ta kaaslased. Ka Voitinski sai viimaks oma toaukse lahti. Vaatlejaile esines kurb pilt: Goethe ja Schiller olid purunenud tuhandeks killuks ja nende keskel lamas Slopasevi tüse ja raske kuju, nagu oleks see need kaks sakslast hävitanud. Vaese luige sulgi ja tema õilsat tolmu oli kogu tuba täis. Luik ise, juba ilma peata ja murdunud tiibadega, lamas kuidagi õnnetult ja losakil laua all, kuhu olid ta paisanud rüselejate jalad. ,,Issand jumal, mis on sündinud?" piiksus Voitinski, nähes Slopasevi põrandal ja Sikku püksata lõõtsutades tema ees.
annaabi.ee 
