Perspektiiv Perspektiiv tähendab seda, et vaatenurk esemele sõltub sellest, kui kaugelt teda vaadatakse. Sama suured esemed (inimesed, puud, majad) paistavad eri kaugustel erineva nurga all mida lähemal ese asub, seda suurem on vaatenurk ja seda suurem ta paistab olevat. Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet (dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. Võrreldes vaateväljas olevate esemete omavahelist nihkumist, hindab inimene jällegi kogemustest lähtuvalt nende ruumilist paiknemist. Binokulaarne nägemine Binokulaarne nägemine tähendab eseme(te) vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil.
Need asuvad meist nii kaugel, et paistavad taevas helendavate punktidena. Teleskoobis aga saame kujutiseks hoopis heledate ja tumedate rõngaste süsteemi. Selle põhjuseks on valguslainete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil. Ümmarguse ava korral on difraktsiooniribad rõngakujulised. Miks on difraktsiooniribad ümmarguse ava korral rõngakujulised? Seda saab seletada filmitükiga tehtud katse abil. Tuletame meelde katset filmitükis oleva piluga, mida me pöörasime ümber vaatesuuna. Katses tekkivad ribad olid alati pilu servadega paralleelsed, see tähendab, et valguse difraktsioon esineb igas suunas ühtviisi. Teleskoobi objektiiv ja selle raam on ümmargused, seepärast on ümmargused ka difraktsiooniribad. Millal ei ole võimalik eristada, kas taevatähtede puhul on tegemist ühe või kahe kujutisega? See juhtub siis, kui kaks tähte paistavad taevavõlvil väga lähestikku, siis teleskoobis nende difraktsioonipildid kattuvad
omavahel seotud, saavutamaks terviklikku mõju. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Inimene seostab alateadlikult kõiki objekte talle tuntud suurusega. Tänu sellele võib olla kogu kavandatud üldpilt häiritud kui proportsionaalselt ebaloogilised vormid on paigutatud kõrvuti. Mastaabilisus kehtib ka taimede puhul. Faktuur ehk pinnastruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Faktuur sõltub eeskätt materjalist ja vormi kujust. Sümmeetria kui vaatesuuna suhtes mahuline võrdsus mõlemal 4 pool telge. Sümmeetriline vorm koosneb üksteise suhtes asetsevaist ja geomeetriliselt ning füüsiliselt võrdseist osadest. Tasakaal kui võrdsus parema- ja vasakpoolsete vormi osade vahel. Jaguneb sümmeetriliseks ja asümmeetriliseks tasakaaluks. Ühel juhul on poolte vormiosad täielikult võrdsed, teisel juhul mitte. Rütm kui vormi või teatava vormi omaduse kordamine mingi vahemiku järel
lühendiga VP), mis võimaldab vaadelda joonist suvalisest suunast paralleelprojektsiooni
meetodil. Selle meetodi puhul pole vaatepunkti kaugus oluline, küll aga suund. Käsus
VPOINT toimub vaatlemine koordinaatide alguse (0,0,0) poole ja tema käivitamisel tuuakse
käsureale viip
Specify a view point or [Rotate]
Erinevatel materjalidel on erinev tekstuur, näiteks mida suurem killustik, seda robustsem muster, või siis plaatpinna puhul väiksem muster tundub tihedam. Maastikul on ühed huvitavamad mustrid pärit veelt ning taimestikult. Eri ilma ning tuulega on veepind vägagi erinev ning taimelehtede tekstuurid erinevad üksteisest samuti suuresti, tekitades nii kujunduslikult huvitava vaatepildi. Maastikuarhitektuuris defineeritakse sümmeetriat kui mõlema vaatesuuna suhtes mahulist võrdsust mõlemalt poolt vaatesuunda. Sümmeetriat armastati kasutada eriti baroki aja Prantsusmaal ning Inglismaal, kuulsaimad pargid Versailles ning Vaux le Vicomte. Tänapäeval enam sümmeetriale nii suurt rõhku ei panda. Tasakaalu näol on tegemist põhimõtteliselt asümmeetrilisusega. Ehk siis kui ühel pool on suur puu ning teisel pool mitu väiksemat, ent vormilt annavad kokku sama suuruse mis sellel suurel puul, siis tundubki see tasakaalus olevana
Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. 12. Miks on kuul näha ainult ühte külge? Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, peab ta vaatesuuna säilitamiseks pöörlema sama nurkkiirusega ja samas suunas kui tiirleb. 13. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette -- vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant. 14. Maa ja Marsi võrdlus. 15. Mida on teada elust Marsil? a) Tingimused on Maa-laadseks eluks ebasobivad
Raiesmike koosluste seire: Taimestiku rollist süsiniku bilansis: Monteith'i seadus: NPP (esmase produktsiooni e seotud süsiniku hulga aastasumma =epsilon*APAR neeldunud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse aastasumma, epsilon kiirguse kasutamise efektiivsus. APAR= a NDVI + b, kus ndvi hinnan saadakse satpildilt. 11. Metsade kaugseire. 12. Heleduskordajate suundolenevus. Hot spot. Heleduskordaja oleneb pealelangeva kiirguse (päikese) seniitnurgast, vaatesuuna nadiirnurgast ja mõlema suuna asimuutide vahest. Heleduskordaja suundolenevust kirjeldatakse tavaliselt nn kahesuunalise heleduskordaja (BRF bidirectional reflectance factor) abil. Kahesuunalist heleduskordajat võime ette kujutada, kui heleduskordajat juhul kui ainsaks valgusallikaks on punktallikas (ligikaudu Päike) ja mõõdetakse kitsa avanurgaga vastuvõtjaga mingist suunast, kuid taevast tulev difuusne kiirgus puudub. Tüüpiline mõõtesituatsioon kaugseires
On vaja veel kahe komponendi masside suhet, et määrata üksikuid masse; seda suhet saab üksikute komponentide asukoha mõõtmisest mõne kolmanda, lähedal nähtava tähe suhtes, kust võib leida kaksiktähe raskuspunkti asukohta ning komponentide absoluutsed orbiidid. Masside suhet aga võib ligikaudselt määrata ka komponentide heleduste suhtest. Spektroskoobilisil kaksiktähil pole kaugust vaja teada; selle asemel peaks teada olema orbiidi kalle vaatesuuna suhtes; üksikuil juhtudel pole võimalik seda määrata, küll aga võib arvutada puhtgeomeetrilistel kaalutlustel kõikide kaksiktähtede orbiitide keskmine kalle ja keskmine komponentide mass. Nii on spektroskoobilised kaksiktähed vahendiks erisuguste tähtede liigituste (näiteks spektritüüpide) keskmise massi määramiseks, kuna üksikmasside määramiseks nad harilikult ei kõlba. Kui orbiidi tasapind moodustab väikese nurga vaatesihiga, võivad komponendid vaatesihist möödudes
Hajunud valguse fotoelastsusmeetod põhineb Rayleigh' hajumisel. Hajumistsentritena vaadeldakse murdumisnäitaja n fluktuatsioone, mis on ergastava valguse lainepikkusega võrreldes väikesed. Hajutavad kiirgustsentrid käituvad dipoolidena hajutades valgust risti peale langeva kiirega. Rayleigh' dipoolne hajumine Valgustades uuritavat kaksikmurdvat keskkonda lineaarselt polariseeritud koherentse valgusega, siis hajunud valguse intensiivsus I S hakkab sõltuma nurgast elektrivektori ja vaatesuuna vahel. Hajunud valguse intensiivsus I S saavutab maksimaalse väärtuse laserivalguse elektrivektoriga risti olevas sihis = 0 ja minimaalse väärtuse sellega paralleelses suunas = 90 (joonis 4) [8]. I S on pöördvõrdelises sõltuvuses valguse lainepikkuse neljanda astmega ning võrdelises sõltuvuses peale langeva valguse intensiivsuse I 0 ja materjalikonstandiga A: I0 A
annaabi.ee 
