Valga Gümnaasiumi Üheksandike Keemiline Ajaleht Neljapäev,01.veebruar.2007 Hind: Õpetajale hinde eest H6W & H21W halogeenid? Mis need veel on ja mida ksenoon ja krüptoon siia puutuvad? Aknad ja energiakulu. Uuemad paketakanad on täidetud ka krüptooniga. H4 lampide testi jaoks tähendab, et enamikus autodes lihtsamaks lugemiseks jämedalt 2 korda vôimsam. "materjali" kokku ajades on need kasutatavad ainult arvestage, et valgustugevuste Hoopis karmid lood on aga komistasin ma igasuguse gabariittuledes, kuna piduri- ja VAHE tabelis 20 ühikut gabariidilampidega. eksootika otsa
Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on
odava inertse keskkonnana. Kasutamine: Argooni keskkonnas sulatatakse, lõigatakse ja keevitatakse metalle, peenestatakse tuumkütust, vältimaks tema süttimist. Argoon- gaaslahenduslambid annavad sinise või violetse valguse. KRÜPTOON Keemiline element järjekorranumbriga 36 On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud Krüptooni iseloomustavad mitu teravat spektrijoont, tugevamad neist roheline ja kollane Tahke krüptoon on valget värvi ja kristalliline Kasutamine: hõõglampides täitegaasina, reklaamtorudes, röntgenitorudes ja lampides RADOON Keemiline element järjenumbriga 86 Kõige suurema tihedusega mürk-gaas Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m3) Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed Radoon (Rn) on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas ning selle tõttu on see inimesele kahjulik
hävitatakse vähirakke. · Argooni kasutatakse kloorivabades külmainete gaasisegudes ülimadalal temperatuuril töötavate külmutusseadmete juures. · Argooni kasutatakse tihti kombineerituna lämmastiku ja/või süsihappegaasiga puhta tulekustutigaasina, sest inertsed omadused ei kahjusta kustutatavaid materjale. · Argooni kasutatakse mõnikord kombineerituna lämmastikuga õhkpatjade täitmiseks. Krüptoon (Kr) Krüptoon on värvitu ja lõhnatu aktiivgaas, mida suurtes sisaldustes peetakse lämmatavaks. Krüptooni saadakse õhuseparaatoritest. Arvestades gaasi väga madalat looduslikku sisaldust õhus, on ainus majanduslikult tasuv moodus hankida krüptooni suurematest tehastest. Sellistel juhtudel eraldatakse tehases toorkrüptooni ja ksenooni segu sisaldav voog, mida töödeldakse eraldi puhastamis- ning destilleerimissüsteemis. Kasutusalad · Krüptooni kasutatakse erinevates uuringukavades.
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel; elementide ringkäik looduses Mittemetallid Mittetallide hulka kuuluvad ained, mis ei sisalda metalli ega poolmetalli. Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side
hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglampide kiirgavusmaksimum on spektri infrapunases osas, seepärast saab neid kasutada mitte üksnes valgus-, vaid ka soojuskiirgureina. Valguseks muundatakse vaid 5-10% võimsusest. Hõõglambi valgustundlikust suurendab kolvi sisepinna katmine soojust peegeldava kihiga. Kuna hõõglambi töötemperatuur on kõrge, siis on siin probleemiks hõõgniidi aurustumine, mille
Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised...
vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi.
võrkkestale. Hõõglamp on valgustusseade, mis helendub siis kui elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini on kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit on valmistatud volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina, et mahuks see väikesesse ruumi. Selle traadi pikkus on umbes ühe meetri pikkune ja umbes 50 μm jämedune. Klaaskolb on täidetud väärisgaasiga (argoon ja krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Nende puuduseks on väike kasutegur, lühike eluiga ja eralduv soojus. Neid kasutatakse enimalt sellistes kohtades, kus nõutakse suurt valgustugevust – hoiatus- ja avariisignalisatsioonis. Vedelkristallkuvar ehk LCD (Liquid Crystal Display) on kuvari tüüp, mis kasutab vedelkristalltehnoloogiat. Vedelkristallid ise otseselt valgust ei kiirga. LCD’sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu nt arvuti kuvarid, televiisorid, seadme infotablood,
slaid (KEPS TABEL) Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav. 4. slaid Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. Radioaktiivsete ainete poolestusajad on väga erinevad. Lühiealiste ainete poolestusaeg on sekundeid või sekundi murdosi. Pikaealisematel läheb selleks miljardeid aastaid. Näiteks krüptoon-94 poolestub 1,4 sekundi jooksul. Jood-131 poolestub 8 päeva jooksul. Tseesium-137 poolestub 30 aasta jooksul. Aatomielektrijaamade reaktorite «energiatablettidena» kasutatav uraan-235 poolestub alles 700 miljoni aasta jooksul. Lühike vöi pikk poolestusaeg ei kajasta kuigi täpselt radioaktiivse aine ohtlikkust. Siiski on teistest ohtlikumad just keskmiste poolestusaegadega ained.(mõned kümned aastad, näiteks tseesium-30 aastat)
tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon, baarium; lisaks eraldub 2-3 neutronit ja energia, kuna kildtuumade eriseosenergia on suurem uraanist. Kui eraldunud neutronid kohtuvad uute U-235'ga, tekivad uuesti kildtuumad ja ahelreaktsioon jätkub. Lõpptulemus: tohutu energia eraldumine (aatompomm). Neutronite paljunemistegur - teatud tasemelt väljunud neutronite arvu ning seda taset põhjustanud neutronite arvu jagatis. k>1 (plahvatuslik - tuumapomm), k=1 (juhitav - tuumareaktor), k<1 (sumbub)
silinder umbes 1899. aastast Thomas Alva Edison ja tema leiutised Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elekrtrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist , kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Varasematel aegadel on kasutatud ka söepulki ja bambusevõrseid, mille vahel tekkis elektrivoolu toimel kaarleek, mis oligi valgusallikaks, kuid neid kasutati rohkem prozektorites. Esimene Edisoni poolt leiutatud hõõglamp Thomas Alva Edison ja tema leiutised Thomas Alva Edison leiutas ka süsimikrofoni mida kasutatakse tänapäevani. 19
Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsivad ja lagunevad tabeli keskosa elementideks, mille vastav energia on suurem. Sellest järeldub, et tagumiste elementide lõhustumisel eraldub energia. Uraan (92 üleval, 238 all) , st 92 prootonid, 146 neutronit. Ebapüsiv, poolestusaeg on ülipikk 4,5 miljardit aastat. Ahelreaktsiooni tekitamiseks on vajalik 1 neutron. Kui ta pommitab U- 235'te lõhustab ta tema kaheks kildtuumaks (tekivad: Krüptoon, baarium), eraldub 2-3 neutronit ja väike kogus energiat. Näeme, et eralduv energia kasvab plahvatuslikult ehk ahelreaktsion kujutab endast tuumapommi plahvatust. Paljunemistegur mingi põlvkonna eraldunud neutroni arvu jagatis eelneva põlvkonna neutroni arvuga. k= väljunud n / sisenenud n. k>1 toimub ahelreaktsioon k<1 ahelreaktsioon sumbub k=1 toimub ahelreaktsioon Plutoonium(Pu) osutub et looduslik U-238 poolt neelatud neutron on samuti kasulik. Tekib u-239, -aktiivne,
vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi
Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. 1908.a. leiutas Thomas Alva Edison sokli, mida teatakse siiani Exx nomenklatuuri all, millest Euroopas on tuntuim E27, leiutas veel Fordi T-mudelis kasutatud raudnikkelaku, filmikunstis kasutusele võetud perfolintkaamera, trükinduses rakendatud mimeograaf ja terviklikud valatavad betoonmajad. Edisoni suurimaks teeneks inimkonnale on elektrivalgustuse üldkättesaadavaks muutmine. Tunnustused
4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit.
4/õhk/4K 2,7 2,2 1,9 1,7 4/õhk/4SN 2,5 2,0 1,6 1,4 1,4 1,4 4/õhk/4S3 1,9 1,6 1,4 4/argoon/4 3 2,8 2,7 2,6 2,6 2,6 4/argoon/4K 2,3 1,9 1,6 1,5 4/argoon/4SN 2 1,6 1,3 1,2 1,1 1,1 4/argoon/4S3 2 1,6 1,1 4/krüptoon/4K 1,5 1,5 1,5 11 Klaasiosa soojusjuhtivus Kolmekordne klaaspakett Vaheliistude laiused, mm 6+6 9+9 12+12 6+9 6+12 9+12 4/õhk/4/õhk/4 2,3 2 1,9 2,2 2,1 2 4/õhk/4/õhk/4K 1,4 4/õhk/4/õhk/4SN 1,9 1,5 1,3 1,6 1,4 1,3
Õhk 1,29 3,0 1,01 79 Lämmastik N2 1,25 3,0 1,06 77 Elegaas SF6 6,39 7,2 0,62 209 Vesinik H2 0.09 1,8 14,2 20 Neoon Ne 0.90 0,4 1.03 27 Argoon Ar 1,78 - 0,52 87 Krüptoon Kr 3,47 - 0,25 120 Ksenoon Xe 5,58 - 0,16 166 Heelium He 0,18 0,4 5,20 4,2 · Gaaside parameetrid on antud temperatuuril 20 C ja normaalrõhul 101,3 kPa o 2.2 Vedelikud Isolatsioonis kasutatavate vedelike ülesanne on lisaks isoleerimisele ka seadmete voolujuhitavate osade jasutamine
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena.
kujutada. Radooni sisaldus õhus on 6 x 10 ²º %. Radooni erakordselt väikest sisaldust õhus võib illustreerida järgmise näitega. Kui vaatleja eest mööduks igas sekundis üks õhu koostisesse kuuluvate gaaside molekulidest, siis kõige sagedamased on lämmastiku ja hapniku molekulid. Iga kahe minuti järel tuleks üks argooni aatom, 20 tunni möödumisel neooni aatom, 2,5 päeva järel tuleb heeliumi aatom, krüptoon ilmub 7 kuu ja ksenoon viiekümne aasta järel. Alles miljoni aasta pärast tuleks radooni aatom. Siiski on igas sissehingatava õhu kuupsentimeetris mõni radooni aatom. [2, lk 93] Levikult Maal on radoon 84. kohal. Atmosfääris on radooni kokku vaid 370 liitrit. Nii on ta tõepoolest äärmiselt haruldane. Teda leidub praktiliselt kõikjal, kuid äärmiselt tühises koguses. Et inimese organismis on 0,6 x 10¹³ 1,5 x 10¹º g raadiumi, mille ladunemisel tekib
Maailmaruumist jõuab meie atmosfääri kosmiline kiirgus, millest suur osa pärineb Päikeselt. Kosmilise kiirguse koostises jõuavad Maa atmosfääri prootonid, neutronid, elektronid, positronid, footonid jt erineva energiaga osakesed, kuid ka raskemate keemilise elementide aatomite tuumad. Kosmilise kiirguse tõttu on atmosfääris mitmesuguste metallide (alumiinium, naatrium, magneesium, berüllium) kui ka mittemetallide (kloor, räni, süsinik, fosfor, fluor, väävel, krüptoon jt) radioaktiivseid aatomeid. Arvatakse, et inimene saab oma aastasest radioaktiivsuse doosist kosmosest umbes 10-13%. Kõige tähtsaim loodusliku radioaktiivkiirguse allikas on radoon, mis annab meile umbes 50% aastasest radioaktiivsuse doosist. Paljud radioaktiivkiirguse allikad on inimese enda poolt loodud tehislikult, kuid neis võidakse rakendada ka looduslikke isotoope. Radioisotoopide üheks esimeseks rakenduseks oli
elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglamp on seniajani laialdases kasutuses, sest nii selle valmistamine kui ka ekspluatatsioon on suhteliselt lihtsad (teda on võimalik valmistada sobivas suuruses sobivale pingele, töötab nii alalis- kui ka vahelduvvooluga, ei karda sagedast sisse- väljalülitamist, süttib hetkeliselt, on tundetu ümbruse temperatuuri suhtes jne). Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas
klaasi pinnaomadused (selektiivklaas, päikesekaitseklaas) – klaasi pind kaetakse õhukese metallkihiga, mis vähendab tema pinnaemissioonitegurit ja sellega väheneb soojuslevi kiirguse teel ühelt klaasipinnalt teisele. Klaasi emissioonitegur g0,8 – 0,9 väheneb sõltuvalt kasutatavast selektiivkihist 0,2 (nn kõva selektiiv) kuni 0,03 – 0,05 (nn pehme selektiiv). klaasidevahelise gaasi omadused (õhk, argoon, krüptoon) – väärisgaasidel nagu argoon (0,018 W/(m∙K)), krüptoon (0,009 W/(m∙K)) või ksenoon (0,006 W/(m∙K)) on väiksem soojuserijuhtivus kui õhul (0,026 W/(m∙K)). Seetõttu saab nende kasutamisega õhu asemel vähendada klaaspaketi soojusläbivust. Tavapärane on argooni kasutamine klaaspaktis ja efektiivsemate klaaspakettide saavutamiseks krüptooni kasutamine. Aja jooksul gaas difundeerub
32. Valgusallikad ja nende olemus. Peamisteks elektrivalgusallikateks on hõõg-, madalrõhu-, luminooor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 - 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks. Neil on spiraalikujuline volframniit, mis asub vaakumis või inertsgaasis. Luminofoorlambid on täidetud väärisgaasiga (neoon, argoon või krüptoon) koos tilga elavhõbedaga, mis on vajalikud kaarlahenduse tekitamiseks lambis. Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused . 1)Põletused tekivad kas otse kontaktist elektrivooluga või elektrikaarest ja on tingitud voolu läbimisest kehast voolu juhtiva koe kaudu
Ebapüsiv, poolestusaeg on ülipikk 4,5 miljardit aastat. Eestis leidub väheses hulgas uraani nn põlevkivi vahekihis ehk diktoneema kihis. Väga tähtsaks on uraani isotoop U(92 üleval, 235 all) st 92 prootonid, 143 neutronit. 1/40 osa looduslikust uraanist. Samuti radioaktiivne on U-235. Temaga kõige tähtsamaks omaduseks on nn ahelreaktsioon. AHELREAKTSIOON Ahelreaktsiooni tekitamiseks on vajalik üks neutron. Kui ta pommitab U- 235'te lõhustab ta tema kaheks kildtuumaks (tekivad: Krüptoon, baarium), eraldub 2-3 neutronit ja väike kogus energiat. U(ül92, 239 all) Nool Np(93 ül, all 239) plus e(ül -1, all 0) Neptuunium (Np) on beeta aktiivne, p.a ligikaudu 2 ööpäeva Np( 93, 239) nool Pu(94,239) plus e(-1,0) Tekkiv Plutoonium on sarnaste omadustega nagu Uraan-235, st temaga saab tekitada ahelreaktsiooni ehk tuumapommi plahvatust ehk kasutada tuumakütusena. Looduslikult eksisteerib väga vähe, tehislikult toodetakse tuumareaktori jääkproduktidest. Tema
klaaskolb põhjakontakt hõõgniit nikkeltraat Joonis 3.1. Läbipaistva klaasiga hõõglamp sokkel • Milline gaas on hõõglambi sees? Tavaliselt on selleks mõni selline gaasiline aine, mis takistab hõõgniidi aurustumist (nn inertgaas, näiteks argoon või krüptoon). Ka lämmastikku on kasutatud. Autolaternates, filmi- ja paljun- dusaparaatides kasutatakse põhiliselt halogeenlampe, kus eelnimetatud gaasidele on lisatud joodi või broomi. Need satuvad keemilisse reaktsioo- ni hõõgniidist eralduva metalliauruga ning takistavad nende sadestumist hõõgniidi kesta sisepinnale. 25
valmistamiseks (hea lahusti õlidele ja vaikudele). Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH a) Füüsikalised omadused siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik pole mürgine lahustub hästi vees b) Kasutamine kosmeetika toodete valmistamiseks polümeeride lähteainena Väärisgaasid Elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma. He kuulub s- elementide hulka (elektronvalem 1s2 ). Teised väärisgaasi on p-elemendid ning nende aatomite väliselektronkihti iseloomustab valem xs2xp6 . Seega on väärisgaaside aatomites väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside
konstrueeris spektroskoobi ning nad avastasid, et ainete kiirgus- ja neeldumisspektrites esinevad iseloomulikud jooned, mille alusel saab kindlaks määrata ainete kvalitatiivset koostist. See meetod avas täiesti uue võimaluse senitundmatute keemiliste elementide avastamiseks. 1860 61. a. avastasid Bunsen ja Kirchhoff spektrijoonte järgi tseesiumi ja rubiidiumi Ramsay: Avastas süsteemse uurimise kaudu väärisgaasid: neoon, krüptoon, ksenoo, heelium, argoon. Algselt nim neid inertgaasideks, kuid kui argooniga avastati mõned ühendid, siis nim ümber väärigaasideks. Nende gaaside inertsus sai aluseks Lewisi okteti- reeglile. Guldberg ja Waage: sõnastasid massitoimeseaduse, millest avaldasid tasakaalukonstandi avaldise Gibbs: Töötas välja tänapäevase termodünaamika alused, võttis kasutusele keemilise
järelikult ka valgusviljakust. Gaastäidislampide puuduseks on teatav lisasoojuskadu konvekt- siooni tõttu kolbi täitva gaasi kaudu. Soojuskao vähendamiseks kasuta- takse gaastäidislampides väikese soojusjuhtivusega gaase või vähenda- takse lambi mõõtmeid. Samal eesmärgil valmistatakse hõõgniit tiheda kruvikujulise spiraalina (monospiraal) või kaksikspiraalina (bispiraal). Toodetakse gaastäidisega bispiraallampe (topelt hõõgniidiga, tüüp ) ja krüptoon- täidisega bispiraallampe (tüüp ).Toodetakse ka halogeenlampe (K, KM), hõõgniidi aurustumise takistamiseks sisaldab nende kolb halo- geenühendeid või puhtaid halogeene (jood, broom). Halogeenlampide võimsus on 220 V pingel 1000, 1300 ja 5000 W. Küünallampide tüübi- tähises on D. Üldotstarbelisi hõõglampe valmistatakse pingele 220 V ning võimsusele 15 1500 W. Üldotstarbelised kuni 200 W hõõglambid on
m), Egiptuses miil (1,4 km), Tiibetis tassi tee kaugus (vahemaa, mille läbimiseks kulunud aja jooksul keev teevesi jahtub joomiskõlblikuks, ca 1500 m). • Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal 1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12. Nimetus Väärtus Vaatlushorisont 1024 km Galaktika läbimõõt 1018 km Kaugus lähima täheni 4 . 1013 km Päikese raadius 7
m), Egiptuses miil (1,4 km), Tiibetis tassi tee kaugus (vahemaa, mille läbimiseks kulunud aja jooksul keev teevesi jahtub joomiskõlblikuks, ca 1500 m). · Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10-7. Aastal 1960 kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10 -9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12. Reemo Voltri Nimetus Väärtus Vaatlushorisont 1024 km Galaktika läbimõõt 1018 km
indikaatorseadised Huumlambid e. neoonlambid (joon.4.15) on külmkatoodiga gaaslahendusseadised, mille pingestamisel tekib elektroodide vahel helenduv huumlahendus. Neoonlampide töötamiseks peab alati olema nendega järjestiku lülitatud voolu piirav takisti, mis võib olla ka lambi soklisse sisse ehitatud. Ioonseadised e. gaaslahendusseadised on elektrovaakuumseadised, mille töö põhineb elektrilahendusel väärisgaasides (neoon, krüptoon, argoon) või metalliaurudes (elavhõbe). Elektrilahenduse tüübi järgi eristatakse huum-, kaar-, ja koroonalahendusseadiseid. Gaaslahendus on elektrivool gaasis elektrivälja toimel. Selle tekkimiseks ja säilitamiseks on vaja, et gaasis tekiks pidevalt laengukandjaid (vabu elektrone ja ioone). Kui gaasi elektrijuhtivust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju, siis nimetatakse gaaslahendust sõltuvaks. Gaaslahendust, mis jätkub ka peale
5. Tuumaenergia. Tuumade lagunemisel või nende liitumisel osa massi muutub energiaks. Vabaneva energia hulk on vastavalt Einsteini võrrandile E = m c2 väga suur. Tuumade lagunemine toimub ahelreaktsioonina, kus vabanevate neutronide hulk plahvatuslikult kasvab. Lõhustuva massi minimaalset hulka, kus ahelreaktsioon on juba võimalik, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumajõujaamades tuumakütus, näit. uraan- 235 laguneb kontrollitavais tingimusis kergemaiks elementideks baarium-141, krüptoon-92, vabanevad neutronid ja energia(moodsam tehnoloogia kasutab uraani peamist isotoopi uraan -238 mis muundatakse lõhustuvaks plutoonium -239). Tuumasisese energia hulk sõltub tuuma massiarvust, kergete tuumade liitumisel (tuumasüntees) vabaneb palju rohkem energiat kui raskete tuumade lagunemisel. Tuumasünteesi rakendamine energia tootmiseks muutub reaalseks oletatavasti käesoleva sajandi keskpaiku. Mis ma pean oskama:
Kuiva õhu komponendid ruumala järgi Gaas Suhteline sisaldus ruumalas, % Lämmastik , N2 78,084 Hapnik, O2 20,48 Argoon, Ar 0,934 Süsihappegaas,CO2 0,037 Neoon, Ne 0,00182 Heelium, He 0,00524 Metaan, CH4 0,00017 Krüptoon, Kr 0,000114 Vesinik, H2 0,00005 DiLämmastikoksiid, N2O 0,00003 Süsinikoksiid, CO 0,000012 (Kuiva õhu komponendid ruumala järgi ) - 62 - (Süsinikuringe ) (Osoonikihipaksus) - 63 - (Kasvuhoonegaasi heitmete allikad) (Maa kiirgusenergia
odraiva pikkus. Kehtestati seos 1 jard = 3 jalga = 36 tolli ja valmistati jardi pikkuse säilitamiseks pronksvarras. Kõik arenenud maad arendasid oma ühikute süsteeme, kuni 1799.a. võeti kasutusele rahvusvaheliselt soovitatud meeter. Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889. a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10 -7. 1960 a. kehtestati uus meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus. See tagas täpsuse 10-9. Mõõtmistäpsus 10-9 on täpsus, mis vastaks tuhandekilomeetrise vahemaa mõõtmisele 1 mm täpsusega. 1983. a kehtestati veel uuem meetrietalon, mis on seotud valguse kiirusega vaakumis. See tagab mõõtmistäpsuse 10-12. Pindala mõõtmine Sellega alustati Vanas Egiptuses, kus pindala mõõdeti kaudselt, sest osati arvutada ruudu pindala
Termosfäär 85 - 500 km -92 oC 1200 oC kosmose ohtlike mõjude eest Kosmoseruumi Eksosfäär üle 500 km 1200 oC temperatuur Puhta, kuiva õhu koostises on 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku ja 1 % teisi gaase (argoon, süsihape, heelium, krüptoon, ksenoon, vesinik, osoon jt.). Peale selle on õhus veel veeauru ning tolmu. · Troposfäär Troposfäär on kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal (15-16 km), polaaraladel (8-9 km). Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõrjejõud, mis kuhjab rohkem õhku
läbitavust. Kaabliõli kasutati kaabli- Neoon, Ne 0,90 0,4 1,03 27 paberi immutamiseks ja õlikaablite Argoon, Ar 1,78 - 0,52 87 täiteks. Nüüdisajal valmistatakse Krüptoon, Kr 3,47 - 0,25 120 paberõliisolatsiooniga kaableid järjest vähem, aga neid on veel rohkesti kasu- Ksenoon, Xe 5,58 - 0,16 166 tusel varasemast ajast. Heelium, He 0,18 0,4 5,20 4,2 Kasutamist leiavad ka süntee-
annaabi.ee 
