Jüripäevast saadeti jalateolised mõisa, algas sulaste ja teenijate teenistusaeg. Esimeseks kevadiseks põllutööks oli maa ettevalmistamine suviviljade külviks - põlispõldude künd ja äestamine, ale- ja kütisepõletamine. Aleviljelus oli Põhja-Euroopa metsavööndis seal hulgas ka Eestis vanim maaharimise viis. Lõuna-Eestis tehti alet veel 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Noor mets langetati ja koondati vaaludesse. Mõningase seismise järel vaalud kuivasid, misjärel vaalud põletati. Vaalude kohendamiseks põletamisel ja tule edasikandmiseks järgmisele vaalule kasutati pikki teibaid. Põletamisel oli tuleoht suur. Mälestustes kirjeldatakse, kuidas tulise tuha sees põlesid ära viisud ja pastlad, kuigi neid kasteti pidevalt vette, samuti said kannatada takused ja linased riided. Tuhaga väetatud maa andis esialgu hea saagi. Mõne aastaga saagikus langes ja siis jäi maa karjamaaks.
Peale mai püha läksid nad äestama hobustega, aga hakkas lund sadama ja said lõunaks koju. Uno pandi traktoristile appi, ta oli haakia. Siis olid ainult lint traktorid. Heinaajal aga oli vanaema hobureha peael riisumas, Aino oli heinu kuhja tõstmas suure puuhanguga. Nende brigaad oli: Koigi vallast üks mees, Aino ja üks saksa mees. Riisumas oli neli kohalikku tüdrukut, nemad riisusid heina vaaludesse. Neli härjapaari oli lohistajatega heina vaahedest kuhja juurde vedamas. Nende härgade ajajad olid väikesed 8-9. aastased poisid ja tüdrukud. Nende brigaadis oli kaks Eesti poissi. Vanaema oli järelriisuja ja pidi pärast kuhja ümbruse ilusti korda tegema. Töö algas juba hommikul vara, nii et neid ei lubatud heinamaalt koju, ka õhtul tehti tööd seni , kui kaste maha tuli. Laupäeval said nad koju , et saunas käia
pinnase puhastamiseks peale võsalõikajate või siis, kui pinnases leidub märkimisväärses koguses suuri kive, mis vaja eemaldada. Juurijate tööorganid on: passiivsed (tööorgan kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami külge); aktiivsed (tööseade koosneb kihvadest, millest vähemalt kaks on varustatud hoovaga, mille ülemise otsa külge kinnitub hüdrosilindri varras). Juurijaid-kogujaid kasut peenema juurestiku välja rehitsemiseks pinnasest või võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R- tüüpi hõlm, mis on resti kujuline ja koosneb kihvadest, mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma suurendamiseks. Mõnedes allikates nim selliseid tööorganeid ka „pinnase rehadeks“ 9. Kobestite otstarve, liigitus ja tööorgani tüübid. Kobesteid kasut raskete pinnast (III, IV ja V
transportimiseks ja 1962. aastast hakati tootma kõige täiuslikumat vintsi TL-6. Nagu näha joonistelt on vintskokkuvedu suurte kolimis-paigaldamiskuludega ja erineva läbimõõduga trosside kogus on ka väga suur (tabel 6.5.1), seepärast loobuti vintskokkuveost vastavalt kokkuveotraktorite hankimise võimaluste avardumisele. 16. Raielangi raiejärgne koristamine. Raielankide koristamise all tuleb mõelda okste, latvade ja mittelikviidse materjali kogumist virnadesse või vaaludesse kas käsitsi või mehhaniseeritult. Käsitsi okste kogumise viis kujunes vastavalt tehnoloogiale. Kui langetamine ja järkamine toimus käsisaagidega ja laasimine kirvestega, siis okste tassimist korraldati näiteks peale 5...10 puu töötlemist. Oksad kanti raielangil vallidesse või hunnikutesse, mis jäeti kas kõdunema või mittetuleohtlikul perioodil põletati ära, ka talunikud vedasid neid küttematerjaliks. Esimeste mootorsaagide kasutuselevõtuga eelkirjeldatud olukord
Väikese energiasisalduse tõttu on ka transport kallis ja majanduslikult tasuv veokaugus piiratud. Seetõttu raiejäätmetest hakkpuidu tootmine nõuab hoolikalt läbimõtlemist. Pehme pinnasega lankidel tuleks raietööd planeerida talveks, et vältida laasitud okste kasutamist oksapadjana kokkuveoteedel. Mulla ja kividega segunenud materjal hakkpuidu tootmiseks ei sobi. Raiejäätmete kogumine on hõlpsam, kui raie käigus laasitud oksad ning ladvad paigutada kokkuveoteede kõrvale vaaludesse või hun- nikutesse (Joonis 12). Selliselt ladustatud puidu kütteväärtus on 10 15% kõrgem. Joonis 12. Raietööde käigus soovitatakse Joonis 13. Veekindla paberi alla ladustatud likviidne puit ja laasitud oksad paigutada raiejäätmed, P. Muiste foto. eraldi, P. Muiste foto. Kõige esimeste inimeste jaoks olid mets ja puud põhiline pelgupaik, mis aitas vaenulikus keskkonnas ellu jääda. Ilma puiduta, mille välk äikese ajal süütas, poleks inimene õppinud
Ühiskond võis olla üsna suurte majanduslike erinevustega. Kõige tähelepanuväärsemad leiud on pronksivalude osadega. Võrude tegemiste vorme oli ka, aga võrusid mitte. Skandinaavias olla võrusid mitmeid, vorme aga ei. Muistsete põldude jäänused on ka leitud, kõige vanemad on saharoo põllud. Nad on säilinud tänu sellele, et omal ajal tehti kivikoristust ja selle käigus loobiti kivid kokku. Üks osa loobiti kivihunnikutesse, üks osa visati ka pikematesse vaaludesse, mis moodustasid põllulappe. Küljepikkus jäi 15-20 m ringi. Põllupeenarde funktsioon võis olla nt härja ja adra ümberpööramiseks (väheusutav), võib-olla olid kivid kuhjatud kõrgemaks ja oli aed, et hoida eemal kodu- ja metsloomi. Inimene hakkas juba siis loodust ümber kujutama. Need on Ida- Läänemere kõige vanemad põllud igatahes. Lahkunute jaoks hakati rajama maapealseid rajatisi, maapealseid haukambreid. Need on kividest kivikirstkalmed
Kõige suurem juurimisjõud saadakse järgmisel juurimismeetodil. Traktori tagurdamisel süvistatakse kihvad kännu alla ning kangide pööramisega kangutatakse ta lahti. Seejuures kandub juurimisjõud raami ja külgkihvade kaudu pinnasele, vabastades traktori koormusest. Kangmasinatega saab ühe võttega juurida välja kuni 60 cm läbimõõduga kände. Juurijaid-kogujaid kasutatakse peenema juurestiku välja rehitsemiseks pinnasest või võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R-tüüpi hõlm, Hõlm on resti kujuline ja koosneb kihvadest , mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma kõrguse suurendamiseks. Mõnedes allikates nimetatakse selliseid tööorganeid ka "pinnase rehadeks". 59) Liikurteehöövlid Teehöövild (autogreiderid) on ühemootorilised liikurmasinad. Masina põhiosad on
annaabi.ee 
