Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(mitte karvad) 2. toidab poegi piimaga 2. Tal ei ole kõrvalesti 3. poegib 3. Erineb vaalast, sest elab maismaal 4. 4. Erineb kitsest, sest tal pole sarvi 3. Kus see loom elab? Aafrikas, Indias,Sri Lankal, Hiina lõunaosas ning Kagu-Aasias 4. a)Millest see loom toitub? Sipelgatest ja termiitidest b)Koosta üks 4- lüline toiduahel, milles on osanik ka teie loom. Sipelgad – soomusloom- leopard- hüään 5. Millega see loom on kaetud? (karvad, soomused, sile vm) Mis värvi? Miks tal sellist kehakatet on vaja
poeg nisa ümbert kinni. Ema pritsib piima pojale suhu. Sinivaala poja päevane piimaportsjon on 200- 300 liitrit. Poeg toitub piimast kuus või seitse kuud. Vaalad kasvavad väga kiiresti. Pooleaastane vaalapoeg on 16- 17 meetrit pikk. Vaalad ei ela kuigi vanaks. Nende hiiglaste elu kestab 20- 40 aastat. Nende loomade elu lühendab vaalajaht. Inimene kütib vaalu rasva pärast. Rasva on vaalal väga palju, suurel sinivaalal koguni 50 tonni. Keskmiselt saab vaalast umbes 10 tonni rasva. Peale rasva tarvitatakse ka liha ja vaalakiuseid. Vaalad ei püsi aasta vältel üheainsas kohas. Toitu otsides rändavad nad pikki vahemaid. Kunagi võis vaalu kohata kõigil meredel. Nüüd on neid rohkesti ainult lõunapoolsetes vetes. Põhjapoolsetel meredel jääb vaalu järjest vähemaks. Mitme liigi kohta on kehtestatud osaline või täielik jahikeeld. Kasutatud Kirjandus 1. Dorling Kindersley "Looduse Entsüklopeedia" Tallinn 1999 2
sündmustekeerisest. Filmi on kirjutanud Jaan Tätte ja Kristian Taska Päästke Willy Jesse on 12 aastane isepäine lastekodukasvandik, kelle ema ta kuue aasta eest hülgas. Poisike saab akvaariumiseinu puhastades kontakti seni metsikuks peetud mõõkvaala Willyga ning sellest hakkab arenema nende suur sõprus. Päästke Willy 2 Seiklusfilm vaalast ja poisist, kes ta vabadusse aitas. Jesse elab juba kaheksandat aastat kasuvanemate juurest, kui ühel päeval ilmub tema ellu poiss, kes nimetab end ta vennaks. Elvis ja Jesse peavad teineteist tundma õppima ja nii lähevad nad matkama. Päästke Willy 2 Retk saab aga hoopis uue mõtte, kui nad kuulevad, et õlilaev on karile jooksnud ja vaalade, sealhulgas Willy, elud on ohus. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_filmide_loend
Tema suur keha töödeldi ümber rasvaks, liha kasutati toiduks, kiused kuulusid korsettide, harjade jm. Valmistamiseks. Enne vaalapüügi alustamist lõunameredel elas seal umbes 250000 sinivaala. Praeguseks on järel vaid mõnisada. Alates 1986.aastast on sinivaalade küttimine keelatud, kuid sellele vaatamata on see kõigi aegade maailma suurim loom ikkagi hävimisohus, sest esineb ikkagi salaküttimist ja järjest suuremaid mõõtmeid võtab merereostus. Vaalast on saanud kogu looduskaitseliikumise sümbol. (Ookeanide atlas 2002 lk.12-36) Joon.4. Inimese, elevandi ja sinivaala suuruse võrdlus Inimene pikkus 1,8 m , kaal 80 kg. Elevant kõrgus 3,6 m , kaal 5-6 tonni. Sinivaal pikkus 33 m , kaal 120-150 tonni. (Loomariigis 2002 Vaalad) Lõppsõna Sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni jooksul on elusloodus allunud erinevatel aegadel
olukordadesse satuvad. Selles romaanis on tegemist tõelise, asjaliku ning suurte teadmistega looduseuurijaga, kelle õnnelik juhus viib salapärasele allveelaevale, mis tollal oli inimestele peaaegu tundmata. Seejuures on paratamatu, et paljugi esitatust on üsna kaugel tänapäeva teaduse tasemest. Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit ""tohutut" asja, pikka värtnakujulist eset, mis oli kaugelt suurem ja kiirem vaalast ja mõnikord helendas fosforselt." Pärast aurik "Scotia'ga" juhtunud "õnnetust" otsustas Föderaalvalitsus "koletise" tabamiseks välja saata kiirfregati "Abraham Lincoln", kuhu kutsuti Prantsusmaad esindama ka Pierre Aronnax. Ühel päeval õnnestuski neil näha otsitavat eset. Pärast tundidepikkust jälitamist ründas "koletis" "Abraham Lincoln'i" ja Pierre Aronnax, Conseil (tema teener) ja Ned
Mis teeb eetika iseseisvaks? · Traditsioon alates antiikajast. Siin mängib rolli ka tõekspidamine inimese unikaalsusest maailmas. Paljude arvates on moraalsus inimese olemuse ja ka filosoofilise käsitluse tuumaks. · Käitumise ja elu tõlgendamine eriliste kvalitatiivsete (väärtuseliste) kategooriate abil: hea-halb, õiglane-ebaõiglane, aus-ebaaus, õilis-vääritu, sõnapidav-sõnamurdev jt. · Moraali ei ole võimalik täielikult taandada ühelegi ,,3 suurest vaalast", st bioloogilisele, psühholoogilisele ega sotsiaalsele, kuid ühisosad ja kokkupuuted nende vahel on selgesti olemas. Eetilise mõtte kandjad ja arendajad · Inimesed ja igapäevane elu ja selle reflekteerimine. Siin on olulised kunstnikud ja kunst, kes reageerivad tundlikult neis ja nende ümber toimuvale. · Teatud sotsiaalsed kooslused, mis võtavad selle endale kohustuseks, nt erialaseltsid, akadeemilised üksused ja organisatsioonid, kaasajal eetikakomiteed.
kulgemisest reklaami vastuvõtul? (Bachmann , 1994:11-12) Need teemad on kõik piisavalt leidnud käsitlemist ning toonud juurde teadmisi reklaami mõjuseaduspärasuste kohta. 6 Kui hakata üldistama tänapäevase reklaamipsühholoogia andmestikku ja uurimustulemusi, võiks rääkida ka nii öelda neljast vaalast, millele rakenduslik ja uurimuslik reklaamipsühholoogia toetuvad ja need oleksid siis: 1) seaduspärasused sõnalis tekstilise teabe mõjust inimpsüühikale (sh sõnakasutus, sõnade kõla, mõjud, tähendused, loogika, otsustamine, arutluskäigu reeglistik, sisendamine, demagoogia jne) 2) psüühiliste protsesside seaduspärasused, rakendatud reklaamiteadete vastuvõtule, töötlemisele, mälus säilitamisele ja kasutamisele (aistingud, taju, tähelepanu,
annaabi.ee 
