Käisin galeriis Märtsi lõpus külastasin Tallinna Vaal galeriis kunstnik Miljard Kilgi isikunäitust ,,Areen". Muidu ma eriti suur kunstisõber ei ole aga see näitus üllatas mind positiivselt. Näitus koosnes kaheksast õlimaalist, mis olid maalitud viimase kümne aasta jooksul(2000-2009). Selle näitusega lõpetab Miljard Kilk ühtlasi ka nende aastate jooksul viljeletud stiili. Maalid: ,,Merekoletis" (2006a.) ,,Parise otsus" (2008a.) ,,Täringud" (2002a.) ,,Palve" (2000a.) ,,Areen" (2004a.) ,,Terass" (2002-2003a.) ,,Sinine kuu" (2007a.) ,,Saadikud" (2006a.) Kõigepealt maale vaadates torkab silma see kui värvilised nad on. Värve on kasutatud külluslikult ja veel rohkemgi. Samas on enamus kasutatud toonid hästi rõõmsad ja erksad. Läbiva värvina on Kilk kasutanud aga sinist, nii taevas kui merel ja ka erinevatel olenditel (,,Parise otsus", ,,Sinine kuu"jne.)...
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Sak...
PEETER ALLIK MA NÄGIN SEDA. ERASTAMISDOKUMENTIDE PÕLETAMINE II õli lõuendil, 210 x 120 cm, 2004, erakogu Sisukord · Elulugu.......................................................lk 3 · Näitused.....................................................lk 4 · Iseloomulik................................................lk 5 · Preemiad....................................................lk 6 · Isikunäitused.............................................lk 7 · Valitud krupinäitusi.................................lk 8 · Rahvusvahelised kunstilaadad................lk 10 · Kasutatud kirjandus.................................lk 11 Elulugu Peeter Allik sündis 28. juunil 1966. aastal Põltsamaal. Aastatel 19871993 maali- ja graafikaõpingud Tartu Kunstikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Kuns...
Tõnis Saadoja madman02 XII Klass Sündis 1980 aastal Tallinnas 1988-1999 õppis Tallinna Inglise Kolledzis Õppinud paljudes kunsti koolides kaasa arvatud University of East London Ta maalib fotode järgi. Palju kasutab ta dokumentaal materjale. Ta on öelnud et ta kasutab dokumentaal materjale, sest need tunduvad nagu päris. Ta maalib projekteerides fotot. Ta fotod järgivad alati kindlat konseptsiooni, millest on kerge aru saada. Ta üritab võimalikult vähe muuta fotot ja rangelt järgida fotol olevat. aeg-ajalt ta lõõgastub oma rangetest reeglitest, näiteks 2004 aastal esitas ta oma ühesuuruste portree piltide seeriat oma lemmik kunstnikust. Ta tundub olevat nagu igapäeva elu dokumenteerija, üritab lahendada igapäeva probleeme teiselt positsioonilt. Talle meeldib teha oma tööde välapanekuid erinevates kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. ...
Navitrolla (Heiki Trolla) Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas 10. augustil 1970. aastal. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, kus teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstn...
Tääksi Põhikool Navitrolla Referaat Koostaja:Maarja Hiiemäe 2011 Sisukord. Sissejuhatus................................................................................................................................3 Navitrolla elulugu......................................................................................................................4 Looming / Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes........................................6 Analüüs......................................................................................................................................7 Kokkuvõte.................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Kuressaare Gümnaasium Navitrolla referaat Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Navitrolla enda eluloo kirjeldus.................................................................................................................4 Navitrolla elu ....................................................................................................................................................................7 Looming...............................................
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
annaabi.ee 
