vaakumpumba, mis imeb õhu välja. Pulsaatoriga vaakum vaheldub välisõhu rõhuga, mille toimel nisakannude abil imetakse udarast piim välja. Piim liigub vaakumi abil nisakannudest kollektoritesse ja sealt edasi piimanõusse. 41. Lüpsimasin -koosneb neljast nisakannust-koosneb hülsist(metallist või plastikust silindrilise kujuga), nisakummist (painduv toru, mis kaotavad teatud aja järel vajaliku elastsuse, tuleb välja vahetada iga 6kuu järel) ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust, kollektorist(ühendab lühikesed piima-ja vaakumvoolikud pika vaakumvooliku ja pika piimavoolikuga. Sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim), pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist (võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel vaakumi või lasta sinna välisõhku) Talitlus- Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks: 1) imemistakt 2) massaazitakt 3) puhketakt . Põhiliseks tööorganiks on nisakannud. 42
platsil lüpsmiseks; c. väljas lüpsmiseks. 2. Piimakogumisviisi järgi : a. kannulüps; b. torusselüps. 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus. Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi ehk alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa(paskaal). Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50 kPA. Varem kasutati rõhuühikuna torri. Optimaalne rõhk lüpsiseadmetes on 360-380 T. 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. Koosneb 4 nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Lüpsiaüaraadi jagunevad töötamisviisil kahe- või kolmetaktiliseks. Need on: 1. Imemistakt; 2. massazitakt; 3. Puhketakt. Põhilisteks tööorganiks on nisakannud. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsmasinat vaakumvoolik. Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. 43
sortidesse. Toorpiimale on kehtestatud kvaliteedi näitajad. 39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon. Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks b) lüpsikojas ehk platsil c) väljas lüpsmiseks 2. piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps b) torusselüps 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvooikust. Kollektori sisse koguneb piimavoolikutega piim. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks(imemisakt, massaaziakt, puhkeakt). 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats
piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike
piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes
8 pulsaator; 9 kollektor; 10 nisakannud; 11 voolikud. Vaakumregulaatori ülesanne on reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 5.1.3. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes tükis või ühendatud
neisse vaakum ja eemaldatakse piim. Piima väljutus udarast nisakannudesse toimub pulseeriva vaakumi toimel. Selleks vajaliku pulsatsiooni tekitab püsiva rõhuga lüpsivaakumist pulsaator, mille klappide abil kandub alarõhk imemisfaasi ajaks läbi vahelduvvaakumi kambri ja lühikeste vaakumvoolikute vaheldumisi kahte nisakannupaari. Stabiilse lüpsivaakumi tagavad vaakumpump ja selle juurde kuuluv rõhu stabiliseerimise süsteem. Pulsaator saab lüpsivaakumi pikast vaakumvoolikust, mis on ühendatud vaakumtorustikul oleva kraaniga. Selle kraani avamine või sulgemine ühtlasi käivitab või seiskab lüpsiaparaadi Nisadest välja imetud piim voolab kollektorisse lühikeste piimavoolikute kaudu. Kollektoris erinevate nisade piim seguneb ja liigub lüpsivaakumi toimel piki pikka piimavoolikut vahemahutisse või kogu lauda ulatuses kulgevasse piimatorusse vastavalt sellele, kas tegu on kannulüpsi, torusselüpsi või platsillüpsi süsteemiga.
annaabi.ee 
