Hg, atmosfääri rõhk elavhõbedabaromeetri järgi on aga 750mm Hg. Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C. p = 650mm Hg B = 750mm Hg T = 0°C = 273,15 K pabs = ? p = pman + B p = 650 + 750 = 1400mm Hg 760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400*101325/760 = 186651,3 Pa 0,187 Mpa Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa. 13 Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja mm Hg, kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg? B1 = 735mm Hg B2 = 764mm Hg p = 0,004 Mpa = 0,004*106 Pa pvaak = ? [kPa, mm Hg] p = B pvaak 760mm Hg = 101325 Pa 735mm Hg = 735*101325/760 = 97992 Pa 764mm Hg = 764*101325/760 = 101858 Pa 0,004*106 = 97992 pvaak pvaak = 97992 0,004*106 = 93992 Pa 94 kPa = 0,004*106 = 101858 pvaak pvaak = 101858 0,004*106 = 97858 Pa 98 kPa =
Otsikuga ava puhul jäi kulukoefitsendi väärtus vahemikku 0,63 kuni 0,67 mis ei lange kokku kirjanduses antuga. Ümardatud servaga toru kulukoefitsent tuli 0,70 ja 0,76 vahel. 3. PUMBA KARAKTERISTIKUD Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvust pumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigutatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust pm - pv H= +h g , (3.1) kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku
võib võrrandist leida aja, mis on vaja vedeliku nivoo langemiseks kõrguselt H1 kõrguseni H2 Anuma täielikuks tühjenemiseks kuluv aeg leitakse seosest: . 4 3. Pumba karakteristikud Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust , kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H), tootlikkust (Q) ja vedeliku tihedust (), saab leida kasuliku võimsuse (Nn), mis kasutatakse pubas vedeliku liikumapanemiseks: .
τ= 2 S H1 α S0 2 g . √ 5 3. Pumba karakteristikud Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust p − pv H= m +h , ρg kus pm ja pv – manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h – manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat. Teades pumba tõstekõrgust (H),
Kuna lähtülesandes veekulu 24 l/s meie juhul pumb saab katta natuke rohkem vajadused. Hea varu pea olema. Pumba imemiskindluse kontrolliks arvutatakse pumba kavitatsioonivaru. kus Põ - baromeetriline õhurõhk, võtta normaalrõhk, Pa; Pküllastus on vastav vee küllastusrõhk (Pa) 3166 Pa NPSH < (101325/(9.81*1000))-2-1,5-(3166/9810))= 7,3 m Manomeetri näit pumba järel Pman/y= 4,58,21+2,45+0,0410=15,2 => Pman= 15,2*(9,81*1000)=149112 Pa Vaakummeetri näit saadakse järgnevatest valemitest 101325 / 9,81*1000 2 -1,5 - 0,041= pi/y= 6,8=> Pi= 6.8* (9.81*1000)= 66691 Pa Pvak =101325-66691=34634 Pa kus Pi absoluutne rõhk pumba imiavas, Pa. P= 9,81 *18,70*0,028/0,68=7,55 W Pumba käitamiseks vajaminev mootorivõimsus kus summa on pumba summaarne kasutegur, mille leiate kataloogist. summa=0,68 Pumb rahuldab ülesande.
hi - pumba staatiline imemiskõrgus; pi absoluutrõhk pumpa sisenemisel, pi/( g) on absoluutsurve pumpa sisenemisel; vi voolukiirus pumba imiavas vedeliku tihedus ps absoluutrõhk pumba surveavas ps/(g) absoluutsurve pumbast väljumisel vs voolukiirus pumba surveavas, vs2/(2g) ja vi 2 /(2g) on vedeliku kineetiline energia pumbast väljumisel ja pumpa sisenemisel. Olemasoleval pumbal määratakse dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )näitude kaudu . Rõhku imitorus mõõdetakse pumba imiavaga ühendatud vaakummeetriga. Kuna ühendustoru on veest tühi, siis mõõdab vaakummeeter vaakumit selles punktis kuhu ta o ühendatud olenemata mõõteriista kõrhusest pumba suhtes. Mõõdetava vaakumi saab avaldada vedelikusamba kõrgusena pi /( g) [ m] imitorus: 7 pi /( g) = põ /( g) V - zv, kus põ on õhurõhk põ /( g) absoluutrõhk pumpa sisenemisel
voolul. Uue veetõsteseadme projekteerimisel on staatiline tõstekõrgus tavaliselt teada st. me teame kui kõrgele kõrgel vee alumisest nivoost peab olema ülemine vee tase. Imi- ja survetorustiku arvutamisel selgitatakse oodatava survekao väärtus hts. Sobiv pump valitakse arvutatud dünaamilise tõstekõrguse H ja nõutava jõudluse Q järgi. Olemasoleval pumbal määratakse tegelik dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )abil. Manomeeter survetorul näitab manomeetrilist tõstekõrgust ehk pumba täissurvet. Pumba võimsus . Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Pumba tarbitav võimsus on ajaühikus pumpa läbiv keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliselt kasuliku võimsus on võimsus ,mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni. Pumba kasuliku võimsuse vattides ( W) avaldada järgmiselt: Pumbast läbiminekul saab iga vedeliku massihulk pumbalt energia ,mis
kus B on baromeetriline rõhk. Sageli on vaakummeetrite skaala gradueeritud kas mm veesammast või mmHg sammast: 1mmHg = 133Pa; 1mmVS = 9,81Pa . Tuletõrje tsentrifugaalpumpade juures on kasutusel manovaakummeeter, mis pumba imemisreziimis näitab süsteemis (pumbas ja voolikutes)hõrendust (vaakumi), pumba ja voolikute veega täitumisel algab rõhu tõus. Absoluutse rõhu määramisel on vajalikud nii manomeetri pman kui ka baromeetri näit(B), hõrenduse puhul baromeetri ja vaakummeetri näit. Absoluutse rõhu tähiseks on pata. Kujutame graafiliselt atmosfääri-, üle-ja alarõhku (joon.1). Selleks võtame kolm ühesugust ballooni. Esimeses balloonis on atmosfäärirõhk, teises atmosfäärirõhust suurem rõhk, kolmandas atmosfäärirõhust väiksem rõhk. Iga ballooni juures on U-kujuline elavhõbedaga täidetud toru (elavhõbemanomeeter). Esimese ballooni juures on elavhõbeda sambad ühendatud anumate põhimõttel ühel ja samal kõrgusel (I-I lõik)
annaabi.ee 
