kinnitada masina külge. Edasi läheb nüüdeks juba pigipinnata lääts sellise masina vahele, kus lõigatakse läätsele täpsel vajaliku suurusega diameeter. Seejärel kasutades mikroskoopi peab veenduma, et diameetril ja läätse teljel on ühine keskpunkt. Põhimõtteliselt viimases ja kõige pikemas etapis toimub läätse katmine kaitsva kihiga. Selleks pannakse mitmed läätsed korraga vaakumkambrisse, kus nad asetsevad restil, mis pöörleb ja vaakumis tekitatakse elektomagnetkiir, mille tulemusel tekib läätsele teda kaitsev kiht. See on mitme tunnine protsess. Kui läätsed vaakumkambrist välja võetakse, siis peab iga läätse käsitsi puhtaks tegema, et nad oleks täiesti puhtad, ilma igasuguse tolmu- ja mustuskübemeta. 4. Liitläätse valmistamine Nagu eelpool mainitud, siis pannakse liitlääts kokku mitmest lihtläätsest, mis on
elektrikaar- ja induktsioonahjudes toodetud terase kvaliteet. Terase rafineerimiseks ja kvaliteedi tõstmiseks kasutatakse ahjuvälist töötlemist kopas (vakumeerimine, töötlemine sünteetiliste räbudega) või, eriti kvaliteetse terase saamiseks, erinevaid ümbersulatusmeetodeid (vakumaar-, vaakuminduktsioon-, elektronkiir-, plasmakaar- ja elekterräbuümbersulatus). Ahjuväline vakumeerimineseisneb sulatusterasega täidetud kopa asetamises vaakumkambrisse, kus eralduvad metallis lahustunud gaasid, mitmekordselt väheneb mittemetalsete, sulametallis hõljuvate osakeste kogus. Kasutatakse samuti kopast väljavalatava metallijoa vakumeerimist. Vakumeerimine on odav meetod hapnikonverter- ja martäänmeetodiga toodetud terase kvaliteedi tõstmiseks. Ümbersulatamine on sulatuse eriliik, kus tavaliste meetoditega toodetud metall sulatatakse mittesoovitatavate lisandite vähendamise eesmärgil ümber. Ümbersulatamisel vaakumis toimub metalli
E MeV = 931,5 m u Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass, massiarv on aatommassile lähim täisarv, mis on võrdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga. Tuuma massi mõõtmiseks konstrueeris Francis Aston Cambridges 1919.a. massspektrograafi, mille tööpõhimõte on järgmine: Vaakumkambrisse, milles on homogeenne magnetväli, suunatakse ioonid, mille kiirus on teada. Olgu magnetilise induktsiooni vektor B risti joonise tasapinnaga ja suunatud meie poole. Magnetväljas liikuvale ioonile mõjub Lorentzi jõud F L = Bqov. Lorentzi jõud on jääv ja kiirusega risti. Seetõttu liigub ioon ringjoonel kesktõmbekiirendusega a = v 2 / r ja langeb vaakumkambris olevale fotoplaadile. Newtoni v2 Brq 0
1. FÜÜSIKALIS-KEEMILISED PROTSESSID Kõikjal meie ümber toimuvad nii keemilised kui ka füüsikalised protsessid, mis mõjutavad aineid nii sisemiselt kui ka välimiselt. Neid protsesse kasutatakse ka toiduainete tööstuses. 1.1. Desodeerimine Desodeerimine on rasvastest toorainetest või toodetest halva lõhna ja maitse eemaldamise meetod. Selleks kuumutakse toode umbes 85-87°C-ni ning juhitakse seejärel spetsiaalsesse vaakumkambrisse, kus rõhk on 0,8 atm ehk 81 060 Pa. Järsu rõhu muutumise tõttu hakkab tooraine/toode lühiajaliselt keema ning selle tulemusena eralduvad rasvaga seotud kõrvalmaitseid ja lõhnu põhjustavad gaasid ning lenduvad ained. 4 2. MEHAANILISED PROTSESSID Toiduainetööstuses kasutatakse mehhaanilisi protsesse tooraine puhastamiseks, sorteerimiseks,
asuvas õlirõhu poolt reguleeritavast vaakumklapist. Mis koosneb: Pumba korpuses Asuvas reguleeritavas vaakumklapis Karpa seguklapi juures olevast vaakumkambrist,ühendustorudest Vaakumkambris on membraan, mille teine pool on ühenduses välisõhuga. Ning varda ja hoovastiku vahendusel karpa seguklapiga. Õlirõhu suurenedes lükkab vaakumklappi alla kolb. 5vaakumklappi 7 kinni . Hõrendus kandub edasi vaakumkambrisse neli. Tekkinud rõhu vahe tõttu, membraan paindub ja avab seguklapi nii palju,et pöörded jäävad samaks. Pumba koormuse langedes väheneb ka õlirõhk,ning välisõhu mõjul vaakumklapp sulgub. Sissepritsemootoritest toimib vaakumklapp lisarõhuklapina. Vaakumklapi avanedes liigub õhuklapist mööda sisselaske koldesse. Õhulugeja annab juhtplokile signaali suurenenud õhukogusest ja juhtplokk hoiab pihustid kauem lahti. Tühikäigu pöörlemissagedust jälgiv süsteem. 1õhufilter
struktuur. 6) Radurisatsioon- kiiresti riknevas toidus mikroobide hävitamine ioniseeriva kiirguse toimel. Märgistus lill ja ring või ,,kiiritatud" või ,, töödeldud ioniseeriva kiirgusega". Kiiritamisel lainepikkuse kasvades energia väheneb. Kiiritatud toit ei ole radioaktiivne, kuna see ei puutu otseselt kokku radioaktiivsete materjalidega. Lüofiliseerimise olemus- Toit külmutatakse kiiresti ja seejärel pannakse vaakumkambrisse. Jäätunud vesi aurustub vaakumis. Pakendatakse õhu- ja niiskusekindlatesse pakenditesse. Kui pakend avada, siis toit imab õhust niiskust ja taastab oma esialgse vormi. Toidu struktuur ja organoleptilised omadused muutuvad vähem kui tavalise külmutamise või kuivatamise puhul. Ioniseeriva kiirguse kasutamine toiduainete säilitamiseks Radurisatsioon- kiiresti riknevas toidus mikroobide hävitamine ioniseeriva kiirguse toimel
väga laiad, alates rakusisese Ca++ioonide vi pH mtmisest kuni rakustruktuuride pindala arvutamiseni. 4.)Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga Skaneeriv elektronmikroskoop kompab uuritavat pinda elektronkiirega, mis reageerib proovi pinna aatomitega. Nii saadakse üliterav kümneid tuhandeid kordi suurendatud pilt. Kuid selleks peab uuritava pinna katma metallitolmuga ja asetama mikroskoobi vaakumkambrisse. 5.)Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. While it has been argued that the method can be as sensitive as biochemical methods, it is highly dependent on the observer. Furthermore, careful inspection of histological samples to detect these changes is very time consuming.Electron microscopy can also be used in detecting apoptosis. In some respects it has been considered as the most convincing method for accurate identification of apoptosis (Kerr et al. 1994)
annaabi.ee 
