Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vaagitakse" - 6 õppematerjali

Investeerimisprojekt
16
doc

Investeerimisprojekt

elamispinnad. Arendusprojekte on pakkumises väga erinevates asukohtades, alates Tallinna ja teiste suuremate linnade keskuste tavapäraselt kõrgelthinnatavatest rajoonidest ja lõpetades linnaäärsete põllupealsete rajoonidega, ning väga erinevas hinnaskaalas. Turg aga reageerib sel aastal kõikidele pakkumistele oluliselt ratsionaalsemalt kui perioodil 2005- 2007, müügiperioodid on muutunud taas tavapärasteks, ulatudes mõistliku hinnaga objektide puhul 3 kuust kuni 6 kuuni. Ostuotsust vaagitakse kaua ja põhjalikult ning valitakse paljude alternatiivide seast parim. Viimase aja turudünaamika põhjal võib väita, et ostuhuvi on endiselt ja kindlalt olemas asukoha poolest heade ja pigem kallimate elukondliku kinnisvara projektide suhtes. Sellest lähtuvalt võib arvata, et probleeme võib hetkel olla neil arendajatel, kes on panused teinud üksnes põllupealsete uusasumite rajamisele ja seda eeldusega, et selliste

Majandus → Investeeringute analüüs
217 allalaadimist
Etiketi konspekt-põhimõisted
8
docx

Etiketi konspekt, põhimõisted

tööle hinnanguid, tehakse kokkuvõtteid ja võetakse vastu otsuseid. · valitakse juhataja, · kinnitatakse päeva- ja kodukord · otsused võetakse vastu hääletamise tulemusena. Foorum ­ koosolek mõne laiemat huvi pakkuva teema või valdkonna arutamiseks. Sümpoosium ­ sarnaneb foorumiga, kuid väiksema osalejate arvuga ja kitsalt erialase temaatikaga kõnekoosolek. Konverentsid · suuremad õppe-, teadus-, poliitilised või erialased kohtumised. · vaagitakse üldisi probleeme, tehakse kokkuvõtteid, planeeritakse võimalikke uusi töö- või arengusuundi ja otsustatakse, millist neist järgida. · enamasti kindla päevakavaga · konverentsi lõppedes võetakse sellel osalejate poolt vastu resolutsioon ­ konverentsi lõppdokument, milles tehakse konverentsist kokkuvõtte ja vormistatakse vastuvõetud otsus. Kongress · riikide, parteide ühiskondlike või teaduslike organisatsioonide vms esindajate

Filosoofia → Etikett
18 allalaadimist
Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-Realism
34
docx

Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism

Ta räägib inimeste tingimustest, mitte Jumala seatud tingimustest või reeglitest. See on prantsuse kirjandusele tähtis iseloomulik joon. 1721. aastal ilmunud „Pärsia kirjad“ on ka omamoodi kiriromaan. Kõlab tugevalt poliitiline temaatika. Tugev ühine valgustuse joon – võõrandumine: 2 pärslast vaatavad seda tollast olustikku teise vaatenurga pinnalt. Tohutu galerii tegelasi. Montesquieu naeruvääristab tollaseid kombeid ja karaktereid. Vaagitakse sotsiaalseid tüüpe, monarhi. Ka väljendatakse positiivseid ideaale: pakutakse välja ideid, mida inimesed peaksid järgima. Polemiseeritakse õige ja sobilikku ühiskonnakorra üle. Voltaire (1694-1778) on kõige kesksem, teda võrdsustatakse vahel täiesti valgustuseks. Omas ajastus kerkis Voltaire väga tähtsaks suurkujuks. Voltaire kui monument. Ta on väga palju kirjutanud ning tema kirjutisi oodati väga (tänapäeva mõistes võib öelda tema kohta arvamusliider)

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
Maailmakirjandus III - Valgustus-romantism ja realism
24
docx

Maailmakirjandus III - Valgustus, romantism ja realism.

jumala seatud reeglistikust. See on väga tähtis asjaolu prantsuse kirjanduse juures. Võitlus ristiusu vastu. Prantsusmaa oli katolik maa. Prantsusmaa valgustajad oli ristiusu vastu, pooldasid vabariiki, tahtsid monarhi kukutada. Montesquieu ,,Pärsia kirjad"(1721). Kirjade kujul kirjutatud romaan. Võib rääkida võõrandumisest. Naeruvääristab oma ajastu lolle kombeid. Kirjeldab erinevaid karaktereid ja kombeid. Naeradkse välja monarhia ümber kujunenud olustikku. Vaagitakse palju sotsiaalseid tüüpe ja maailma, milees nad elasid. Annab tollasest prantsuse elust pildi. Samuti ka postiivsete ideaalide väljenduseks, pakutakse välja mitmesuguseid ideesid. Nii Mont kui Voltaire on irooniliselt õukonnaelu vastu. Arutletakse õige ja sobiva ühiskonnakorralduse üle. Voltaire. 1694-1778. Kõige kesksem prantsuse valgustuskirjanik. Öeldakse lausa, et Voltaire ongi valgustus. Kehtis oma ajastus väga väga tähtsaks, tähelepanuväärseks suurkujuks. Ta on monument

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
Mis on esteetika
30
doc

Mis on esteetika?

action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik ­ filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ­ ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne ­ kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik ­ kuidas mina kunstnik asja näen/teen; varjatud ­ põhineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12

Filosoofia → Filosoofia
176 allalaadimist
Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

c) täidesaatva võimu jälgimine ja kontrollimine - legislatuur võib otseselt osaleda ja segada vahele TS-i töösse, mõnikord peab TS ka legislatuurile aru andma. Kabinetisüsteemis võib legislatuur TS laiali saata. Strukturaalsed korraldused Kodade arv 1-kojaliste parlamentide puhul: - on poliitiline vastutus selgelt määratletud - ei saa tekkida kahekordset tegevust või suluseisu paralleelsete organite vahel. 2- kojaliste parlamentide puhul: - vaagitakse seadusi põhjalikumalt - esindatus võib baseeruda kahel erineval esindamisviisil (Näit: Kohalikke kogusid ja kodanikkonda esindav) - mõned liikmed võivad olla valitud lähtuvalt individuaalsetest kriteeriumitest (Näit: Inglise Lordide koja liikmed, kes valitakse eluks ajaks) Enamikel unitaarriikidel on 1-kojaline parlament, samuti on osa riike aja jooksul 2-kojaliselt 1-kojalisele üle läinud. (Näit: Rootsi, Norras ülemkojalt võetud vetoõigus)

Politoloogia → Riigiteadused
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun