Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukruvi- Tala-- Tekk- Teki pealisehitised- Topeltpõhi- Topeltpõhja vahel- Tross(metallist köis)- Trümm(id)-() Umbreeling- Vahel- Vahetekk- Varustus-/ Vedelikumahuti-() Veekindlad vaheseinad- Väline plaadistus- Vöör- Vööris- Vöörist ahtrisse- Vöörtääv- Vöörpiik(1.sekts vööris)- Vöörpiigis- Ülatekk- Ümber peateki-
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости
Plankkate-настил. 16. Tekk- палуба 61. Sõuvõlli tunnel- туннель гребного вала. 17. Sektsioon- отсек 62. Poord-борт. 18. Vahesein- переборка 63. Umbreeling-фальшборт. 19. Veekindel- Водонепроницаемые 64. Reeling-пеллинг. переборка 65. Luugikrae/kooming-комингс. 20. Vöörpiik- форпик 66. Losspoom-грузовая стрела. 21. Ahterpiik- ахтерпик 67. Vints- лебёдка. 22. Topelt põhi- двойное дно. 68. Laeva Kraana-судовй кран. 23. Ballast- балласт. 69. Vant-Вантa. 24. Varustus- снаряжение. 70. Taak-штаг. 25. Ots- конец(-ы). 71. Signaaltuled- сигнальные огни. 26. Liin- линия
1 ringi punkt 00-teljel 4 J NT D D Z P 0- 0 = + H = 642 1 + = 85 D . AH 4 D 2D 2 Näide 1.5 Vöörpiigi põikvahesein on võrdhaarse kolmnurga kujuline, mille tipp on suunatud alla. Vaheseina laius on 6 m ja kõrgus 9 m. Vöörpiik on täidetud mereveega. Arvutada vaheseinale mõjuv jõud ja rõhukeskme kaugus vaheseina ülaservast, kui vett on: vaheseina ülaservani; vöörpiik on survestatud nelja meetrise peiltoruga. Lahendus Vaheseina ülaservani Jõud kogu vaheseinale 69 9 Pa = g A H = 1,025 9,81 = 814,5 kN. 2 3
Viimasel ajal on hakatud tekihoonetes kasutama lainelist materjali, mis annab kokku- hoidu kaalus ja on tehnoloogiliselt lihtsam. 3.3 Laeva ruumid Laevaruumide moodustumine tekkide, parraste, platvormide ja vaheseinte abil vaata ja liigitamine sõltuvalt ülesandest ja kasutusotstarbest. Joon. 3.30. Laeva ruumid ehituslikust seisukohast ja nende paigutus: Joon. 3.31. Laevaruumide paigutus olenevalt funktsioonist. Laevaruume eraldavad vaheseinad ja tekid. Vöörpiik (forepeak, ) 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. On laevakere kõige eespool paiknev ruum. Eest piirab teda vöörtääv ja tagapool on piiriks esimene veetihe vahesein põrkevahesein. Vöörpiiki kasutatakse ballastvee tsisternina
sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Vöörtääv peab vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Vöörpiigi konstruktsioon Piigid on laevakere osad, mis paiknevad põrkevaheseinast ette- või tahapoole. Tavaliselt ehitatakse piigid nii, et nende alumisest osast moodustuks tank, mida nimetatakse piigitankiks. NB: Vöörpiik paikneb vööri põrkevaheseinast ettepoole Laeva kõige eesmine osa vöör lõpeb vöörtääviga , kõige tagumine osa ahter, ahtertääviga . Täävid kinnituvad alt poolt vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad külgedelt kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid , samuti ka parraste plaadistus ning tekid ülalt Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon.
Side shell plating Sheer strake Pardaplaadistus, siirivöö , 6.Freeing port tormipiigat 7.Bulwark umbreeling 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed Vööri konstruktsioon Vöörpiigi konstruktsioon Piigid on laevakere osad, mis paiknevad põrkevaheseinast ette- või tahapoole. Tavaliselt ehitatakse piigid nii, et nende alumisest osast moodustuks tank, mida nimetatakse piigitankiks. NB: Vöörpiik paikneb vööri põrkevaheseinast ettepoole Laeva kõige eesmine osa vöör lõpeb vöörtääviga, kõige tagumine osa ahter, ahtertääviga. Täävid kinnituvad alt poolt vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad külgedelt kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid ülalt
Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav
Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega,
Tugevamaid, karlingsite all olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav
annaabi.ee 
