o Kirpvähilised kl hooghännalised kl Insecta (putukad) o harjashännalised o ühepäevikulised 3 niiti o kiililised o prussakalised o röövritsikalised o nahktiivalised o kevikulised o sihktiivalised o kojuselised o ripstiivalised o nokalised o mardikalised o võrktiivalised o suurtiivalised o kiletiivalised o ehmestiivalised o koonulised o kahetiivalised o liblikalised
16 Seemnejooksik Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Harpalus Coleoptera pubescens 17 Kimalane Kiletiivalised 28.06.2010 Oidrema - + Bombus Hymenoptera aknalaud 18 Viistäpp Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Oder + Lepatriinu Coleoptera viljapõld Coccinella quinquepunctat a 19 Kiilassilm Võrktiivalised 15.07.2010 Oidrema - + Chrysoperla Neuroptera aknalaud carnea 20 Kõrvahark Nahktiivalised 15.06.2010 Raja tn - + Forficula Dermaptera auricularia * Kahjustav staadium: + kahjustab või on kasulik valmikustaadiumis o kahjustab või on kasulik vastsestaadiumis Kogu koostaja: Martin Erismaa 19.08.2010
Nii võib neid panna koda ehitama värvilistest klaasikildudest, hirsiteradest jne. Kui neid koja ehitamise jooksul ühe materjali juurest teise juurde tõsta, tekivad lõpuks vöödilised kojad.³ 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti nõukogude entsüklopeeida 2. (1987). Tallinn: Valgus. Lk 483. 2. Ehmestiivalised (pilt). Kättesaadav: http://systbio.org/files/kjer-job.png 3. Ehmestiivalised ja võrktiivalised. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-11-2.htm 4. Ehmestiivalised ja võrktiivalised. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-11-1.htm 5. Ehmestiivalised. Kättesaadav: http://www.flyfishing.ee/? page_id=et/putukad/eesti_putukad/suvi/ehmestiivalised/ 6. Putukad. Kättesaadav: http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9- 16_OK.pdf
Tihti lendab metsasihtide, alleede, lagendike ja veekogude kohal, mitte kaugel puudest. Rannikutell, kus metsa pole, toitub roostiku, rannaniidu ja kadastiku kohal. Lennu kõrgus on harilikult 5—15 m, kesköö paiku kuni 30 m. Kevadel ja suve lõpul, kui ööd on pimedad ja tihti jahedad, toitub ta sageli ning mõnikord arvukalt tänavalaternate ja muude tugevate valgusallikate juures, kuhu on koondunud saakputukad. Toiduks on erinevad lendavad putukad, kahetiivalised, liblikad, võrktiivalised ja nokalised. 4 Liigi ohustatus ja selle kaitse Kõik Eestis leiduvad nahkhiired ja sealhulgas ka põhja-nahkhiir on Eestis kaitse all. Eestis kuulub põhja-nahkhiir looduskaitseseaduse II kaitsekategooriasse. Põhja- nahkhiir kuulub ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisa liikide hulka. Eestis on põhja-nahkhiir väga arvukas ja laialt levinud. Looduses nahkhiirtel vaenlaseid ei ole
16. O. Raphidioptera – kaamelkaelalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 5-21 mm Sale; pikk eesrindmik; 2 liitsilma + 3 lihtsilma; lendavad halvasti; emastel pikk muneti ELUVIIS/KOHT Metsades; püüavad okstel liikudes aeglasi putukaid. 17. O. Megaloptera – suurtiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 8-85 mm 4 ühesugust võrkjat tiiba; liitsilmad suured. ELUVIIS/KOHT Päevase eluviisiga. Vastsed veelise eluviisiga, röövtoidulised. 18. O. Neuroptera – võrktiivalised Eestis 34 liiki MORFOLOOGIA 2-80 mm Vastsed sarnanevad mardikavastsetega, kuid lõugkobijad puuduvad alati; vastsetel esineb sooleväline seedimine. 19. O. Mecoptera – koonulised Eestis 7 liiki MORFOLOOGIA 1,4-70 mm Vastsed sarnanevad liblikaröövikutega. ELUVIIS/KOHT Valmikud varjulistes paikades, toituvad puuviljadel, surnud putukatest. 20. O. Coleoptera – mardikalised Eestis 3463 (3500) liiki MORFOLOOGIA 0,3-160 mm
Suve lõpul emane talvituma, teised surevad. Talvituvad mullas või lehekihi all, puujuurte vahel jm. Oluline punase ristiku, aedoa, vaarikate, sõstade jm tolmeldaja. Pistmis-imemissuised. Vastseid toidavad töömesilased õienektariga. Koonulised. Koonuline haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja tolmust. Vastsed röövtoidulised, haukamissuised. Toiduks lehetäid ja lehekirbud. Talvitub valmikuna hoonetes, 2-3 põlvkonda. Mardikalised. Jooksiklased. Põlluliivikas haukamissuised, valmikud toituvad väiksematest putukatest. Vastsed elavad pinnases, toituvad sipelgatest jt putukatest. Talvitub noormardikas.
haukamissuistega putukad. Tundlad pikad niitjad. Kilejaid võrkja soonestusega tiibu kaks paari. Röövtoidulised vastsed arenevad vees ja hingavad külgmiste trahheelõpustega, nukkumiseks väljuvad veest. Valmikud arvatavasti ei toitu ja elavad lühikest aega varakevadest alates veekogude läheduses. Loidtiiblased Sialidae kuuluvad mõõtmetelt väiksemad putukad. Tuntum on harilik loidtiib Sialis lutaria. Liikide arv: umbes 120, Eestis 4 liiki. Kirjandus: - Selts: Võrktiivalised Neuroptera Võrktiivalised väga erineva suurusega (2 80 mm, tiibade siruulatus kuni 170 mm), saleda keha ning kahe paari võrkja soonestuse ja läbipaistvate tiibadega putukad. Neil esinevad haukamissuised, pikad tundlad ja suured silmad. Vastsed on eluviisidelt mitmesugused. Enamik nendest on maismaal tegutsevad röövtoidulised vormid. Kõikidel vastsetel on ülalõuad pikenenud ja moodustavad seest õõnsad imitangid. Nende abil haaratakse ohver ja imetakse tühjaks. Liikide arv: 5000, Eestis 40 Kirjandus: -
Talla all paiknevad tihedalt karvad. Tagakeha jässakas; 10 lüli. Isastel 9. lüli kõhupoolel subgenitaalplaat (liigispetsiifilise kujuga). Subgenitaalplaadi all gonopoodid ehk sugujalad, mis aitavad emast paaritumise ajal kinni hoida. Sama funktsioon ka tagakeha tipus paiknevatel ühelülilistel urujätketel. Maailmas küllalt levinud putukaselts, Eestis teada vaid 2 liiki. Selts: Võrktiivalised (Neuroptera) Pea suur, ümar. Haukamissuised allasuunatud. Liitsilmad suured, poolkerajad. Tundlad hästi arenenud, kujult varieeruvad; keskmise pikkusega. Hästi eristatavad kolm
annaabi.ee 
