Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg hakkab see inimene palvetama ja veel imelikum on seda näha, kui ta teeb seda näiteks koolis. Samuti oli meile võõras kooseluseadus. See seostus kõigi jaoks omasooliste kooseluga. Ka nendele vaadatakse meie ühiskonnas viltu, eriti kui neil on laps. Mis mõttes tal on kaks ema või kaks isa? Meil on tavapärased ikka traditsioonilised pered, kus on ema ja isa. Neil lastel saab koolis raske olema.
kergemeelse mulje ja tekitavad tüdrukutes juba varakult kahtlase väärtusega väärtushinnangu, et ilus on naisterahva seljas just see, mis võimalikult palju paljastab. Ka esemed, mis nendega komplektis on, on näiteks mobiiltelefonikesed ja sädelevad ehted. Tundub, et nende nukkudega saab mängida ainult mingit tibimängu, vaevalt, et neid kasutades näiteks mingit peremudelit saab etendada. Seega jääb last arendav funktsioon minu arvates väga nõrgaks. Võõristav on nende nukkude juures ka see, et kui laps soovib neil jalatseid vahetada, peab selleks terve jalalaba küljest ära kruvima ning asendama teise jalalabaga, kus on king küljes. Kindlasti ei jäta need nukud anatoomiliselt tõest muljet. Positiivsena võiks nende nukkude juures välja tuua võib- olla büste, millele saab soenguid teha ja mida saab meikida. Nendega käivad kaasas juukseklõpsud ja värvipaletid. Nii võib väike tüdruk oma katsetused ära teha ilma ema kalleid
Antud teraapia põhineb Nõustaja ja kliendi vahele Nõustamisel kasutatakse Lubab süüvida Keskendub väga mitmet PSÜHHO- psühholoogial ja inimese luuakse minimaalne ja psühhoanalüütilisi võtteid toomaks välja laiapinnaliselt perjoodideks inime tunnetusest arusaamisele. Teraapia osaliselt võõristav kontakt. alateadlikud protsessid teadlikule probleemidesse ja probleemide süvaanalüüs DÜNAAMILINE keskendub lapsepõlve mälestuste ja Inimene lamab või istub pinnale. sügavuti välja mis võivad kesta aastaid. mineviku üleelamiste seljaga terapeudi poole
Etendus on ainukordne ja kordumatu, sündmuses osaleja on ka vaataja Geneetiline analüüs - Pööratakse tähelepanu lavastuse terviklikule loomisprotsessile ja arengule etenduste mängimise käigus. Interkultuuriline teater :erinevatest kultuuridest pärit materjalidesegamine ja koosesitamine ühes lavastuses Interkultuuriline teater: kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine. Lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis samas ei pruugi alati olla võõristav Publikuuuring: Retseptsiooniuuringud: keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Konkretisatsioon (Roman Ingarden) –vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud. Vastuvõtustrateegiad: Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub kunstimärkidest ja –konventsioonidest Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia – kunstimärkide
taigaelanike eetiline, järelkasvu arvestav jahipidamine romaanis „Karu süda“, kentaur Nikyase püüe säilitada maa energiavarusid, kaptenkomandör Batriani seismine oma alluvate huvide eest. Sotsiaaleetiline käitumine on enesestmõistetav mänguväli, millel toimub midagi olulisemat: inimese sisemine puhastumine. Selleks on aga vaja kannatust ja valu. Õhtumaise eetikamõistmise taustal tundub baturinlik kannatuseetika paradoksaalne, et mitte öelda võõristav – sest eetilise käitumise eesmärgiks on ikka peetud õnne saavutamist. Selline eetikamõistmine pärineb kreeka filosoofiast. “Kreeka eetikateooriad on hea elu teooriad,“ kinnitab Gisela Streiker, „nende lähtepunktiks on Sokratese küsimus “Gorgiases“ (472 C-D): kuidas peaksime 9 Sealsamas, lk. 194. elama, et olla õnnelikud?“10 Võib-olla aitaks meid siinkohal kreekaliku ja kristliku
Tõlkides kirjandusteost vahendatakse mitte ainult tõlgitava teose sisu, vaid kogu kultuurikonteksti, milles antud teos on loodud. Tekivad paralleelid kahe kirjanduskultuuri vahel. Tõlge võib olla: tekstilähedane,s.t. sihiks on saavutada originaaltekstile võimalikult lähedane tõlge. Võetakse üle keelelised iseärasused (nt imiteeritakse originaalis esinevat kõnepruuki). Võib esmapilgul tunduda võõristav. ,,Ent nad [Dolittle ja Sophie] elasid siiski läbi ka õige äreva hetke, kui üks isand (...) päris, kas nad pole ehk teel üht meest ja looritatud näoga naist juhtunud nägema. (...) ,,Paar miili tagasi käänasivad küll ühed välja pääle ära," vastas ta [Dolittle], püüdes talumehe kombel kõnelda. ,,Aga nüid peaksivad nad minu rehkendamist mööda juba õite kaugel olema."(Hugh Lofting: Doktor Dolittle'i tsirkus. Tln, 1982. Tlk. Ester Heinaste)
muusika, pillid, rituaalse praktikad jne) segamine ja koosesitamine ühes lavastuses. Iseloomulik rituaalne teatrikeel. Laias mõistes igasugune teadlik ja eesmärgipärane kultuuride kõrvutamine teatrivormide ja tehnikate kaudu, rõhutades kultuuride sarnasust või erinevust, otsides universaale. Kitsamas mõistes on kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine, kus lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis ei pruugi olla võõristav. Kultuuriline kõrvutamine: · Intrakultuuriline kultuurisisene praktika, kus piirdutakse oma kultuuris olevate tihti unustatud traditsioonide vahendamise, taaselustamise ja juurte otsingutega. · Transkultuuriline kultuuriülene praktika. Eesmärk leida kultuuride ühisosa, universaalid, sügav humaansus. · Ultrakultuuriline pöördutakse mütoloogiliste juurte ja allikate poole tagasi, naastakse rituaalide juurde.
annaabi.ee 
