Kirjandusteadus ja teised teadused Kirjandusteadus ja lingvistika kirjandus kui sõnakunst Kirjandus ja ajalugu Kirjandus ja kunst Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp,
psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi. Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst. Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid.
See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. 1 Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus ja lingvistika, kirjandus kui sõnakunst, Kirjandus ja ajalugu, Kirjandus ja kunst Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika - väitluskunst, kõnekunst. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Milleks on vaja kirjandusajalugu
Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus. Pidi alustama kunstist. Hakati välja andma teaduskraade. Skolastika - tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, kirikuisade ja antiikautorite teosed) ja
13. Omnis ars naturae imitatio est. - Kogu kunst on looduse jäljendamine. 14. Principes mortales, res publica aeterna est – Valitsejad on surelikud, riik on igavene. 15. Lex specialis derogat generali – Spetsiaalne seadus tühistab üldise. 16. Leges omnium salutem sungulorum saluti anteponunt – Seadused eelistavad kõikide heaolu üksikisikute heaolule. 17. Artes liberales – vabad kunstid ( grammatika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia, dialektika(väitluskunst), s.o vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks sobimatutele kehalise tööga seostuvaile kunstidele) 18. Donec eris felix, multos numerabis amicos; tempora si fuerint nubila, solus eris(Ov.) – Seni kuni sa oled õnnelik, loendad rohkeid sõpru, kui ajad muutuvad raskeks(pilviseks), oled sa üksi. 19. Iura naturae sunt immutabilia – Loodusseadused on muutumatud. 9 X 1. Ma eelistan kõige ebaõiglasemat rahu kõige õiglasemale sõjale. 2
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
annaabi.ee 
