pooleteisekordsed sidemega nn aromaatsesidemega. Kõige tuntum ja lihtsam on BENSEEN C6H6 Molekuli ehitus: Aromaatses üh. võib-olla ka mitu benseeni ringi,arom.sidet, neist püsivamad 5. või 6. ben.ring. üh. Bensifüreen: *Looduses esineb vähe, saadakse kivisöe tööt. ja nafta leiukoht. Mitme B-ringinga leidub tubakasuitsu, diis.küt.suitsus ja liha-kala grillimisel- need on gantsorogeensed e. vähitekitajad *Füüs. om- värvusetu vedelik, vees ei lahustu, on ise hea lahusti mitm. org.ainetele, näiteks rasvadele ja valkudele. *Keem. om - Võrreldes alkeeni ja alküüniga keem. vähem aktiivsed ja ka oksüd. raskesti. 1. Asendusreakts. 1. järgus. a) HG-ga C6H6 +Cl2 - C6H6Cl+ HCl b)Tugevate hapetega HNO3 C6H6 + HNO3 - C6H6NO2 + H2O c)Alkaanide HG-derivaatidega. (CH3Cl - klorometaan) C6H6 + CH3Cl - C6H5CH3 + HCl *Võivad toimuda ka liitumisreakts
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MIDA TEEB SUITSETAMINE INIMESE ORGANISMIGA? Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine. Neist vähemalt 60 on tõestatud vähitekitajad ELUNDID, MIDA SUITSETAMINE KAHJUSTAB 1. SÜDA JA VERERINGE: Pulss kiireneb ja vererõhk suureneb Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust, peavalu. Ahenenud veresooni Suureneb südamelihase infarkti oht 2. HINGAMISTEED JA KOPSUD: Põhjustab hingamisteede ärritust, köha Kopsutoru ja hingamisteede põletikke. Kopsuvähki Õhupuudus, aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks.
Imuunsüsteem alates kaladest on tekkinud imuunsüsteem. See kaitseb organismi haigusetekitajate eest. Antikehad kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega. Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled) sellised, mis hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Papilloonviirused paljunevad epiteelkoe rakkudes; põhjustavad soolatüükaid; nende genoomis, on geenid mis kutsuvad esile rakkude vohamise ehk onkogeenid(vähitekitajad). 90% emakakaela pahaloomulise kasvajatest on põhjustatud papilloonviirustest (saab ennast tänapäeval selle vastu vaksineerida). Marutõve viirus on püssikuuli kujuline. Tal on peiteaeg (1-3 kuud kuni aasta). Esimesed nähud meenutavad külmetushaigusi. Kui on marutõves loom hammustanud, peab kohe haiglasse minema. Kui marutõve viirus on jõudnud närvisüsteemi, siis saabub surm. Viiruste kasutamine: geenitehnoloogias, geeniteraapia läbimiimises. Geeniterapeudid
inversioonid) ja genoommutatsioone (kromosoomide arvu muutused liigiomases kromosoomistikus). Tekkekoha järgi organismi kudedes eristatakse somaatilisi ja generatiivseid mutatsioone. Tekkepõhjuste järgi eristatakse spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Spontaansete geenmutatsioonide sagedus on väike, tavaliselt vahemikus 10- 6 ...10-5 geeni kohta põlvkonnas, spontaansete genoommutatsioonide tekkesagedus on kõige suurem, ca 10-3 kromosoomi kohta põlvkonnas. Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või muud keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. S. Ohno (1973) jaotab geenmutatsioonid (punktmutatsioonid) järgmiselt: Tähenduslikud mutatsioonid on mutatsioonid, mille puhul muutub koodoni tähendus, geneetilise informatsiooni sisu DNA molekulis. Tahenduslikud mutatsioonid võivad tekkida kolmel põhjusel:
madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide teke on kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. 13 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Oht tervisele 1) N-nitrosoamiinid – kantserogeenid Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, mis võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. 2) Methemoglobineemia Methemoglobineemia ehk methemoglobiinveresus ehk sinitõbi on methemoglobiini (lühend metHb) esinemine veres. Imikute puhul kutsutakse haigust sinitõveks (inglise blue baby disease). Methemoglobineemia on haigusseisund, mille korral on veres liiga palju hemoglobiini ebanormaalset vormi, mis ei ole võimeline
5.2 Ennetus Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus vaid nakkushaigus. Et mitte sellesse nakatuda tuleb hoiduda riskifaktoritest, teostada regulaarselt PAP-testi ning väga kasulik on vaktsineerimine enne suguelu alustamist HPV vastu (Emakas, 2009). 6. Vaktsineerimine milliste HPV vastu, millal kasulik ning kui tõhus? 6.1 Milliste HPV vastu? Praeguseks on olemas kaks vaktsiini. Mõlemad vaktsiinid kaitsevad HPV 16 ja HPV 18 vastu (mis on sagedasemad vähitekitajad); üks vaktsiin sisaldab lisaks kaitset ka kahe teise HPV vastu (HPV 6 ja HPV 11), mis põhjustavad tüükalisi muutusi genitaalide piirkonnas 6.2 Millal kasulik? Vaktsineerimine HPV vastu on soovituslik enne suguelu alustamist või nakatumist HPV- ga, et immuunsus haiguse vastu jõuaks tekkida enne nakatumist. Soovitatav tütarlaste vanus oleks 11-15 eluaastat. Samas võib vaktsineerida ka vanemaid, kuni 55-eluaastaseid naisi. 6.3 Tõhusus
segud) võivad olla ohtlikud kahel peamisel viisil: · Füüsiliselt ohtlikud: kemikaalid võivad olla süttivad, rõhu all olevad, plahvatavad, oksüdeerivad, kergestisüttivad, ebastabiilsed (reaktiivs ed) või veega reageerivad; 92 · Tervisele ohtlikud: kemikaalidel võivad olla akuutsed või kroonilised mõjud töötajate tervisele: kantserogeenid (vähitekitajad), mürgid, reproduktiiv, toksiinid, ärritajad, söövitajad, allergeenid, hepatotoksiinid (maksamürgid), n efrotoksiinid (neerumürgid), neurotoksiinid (närvisüsteemi mürgid), vereloomet mõjutavad kemikaalid, kemikaalid, mis kahjustavad kopsu, nahka, silmi ja limaskesti. Peale selle võivad kemikaalid mõjuda kahjulikult kardiovaskulaarsüsteemile, immuunsüsteemile, tundeorganitele
annaabi.ee 
