Töölis-ja juhtkonnad olid venestatud ja need teenisid suurriigi vajadusi ja huve.Märkimisväärne osa Eesti NSVtööstusest täitis endiselt sõjalisi tellimusi.Samuti suurenes tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast. Põllumajanduse areng oli Karl Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlustusprogrammi täitmisele.See tähendas Eesti NSV liha- ja piimasaaduste osa suurendamist üleliidulises fondis.Välismaise teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinna Uussadam. Kohalik tarbimine muutus järjest kesisemaks ja poed üha tühjemaks. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tuntav.Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis.Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks:kuna kõigest oli puudust pidi kaupade saamiseks omama vajalikke tutvusi. -3- KULTUUR
Meri auras nii, et 500 meetri kaugusel reidil seisva suure viljaveolaeva “Kapitan Reutovi” asukohta võis rohkem aimata kui näha. Merelt tõusvasse külmauttu kadusid ka Tallinna Uussadamat läänetormide eest kaitsva Viimsi poolsaare tipp ja idatuulte eest varju andev Tahkumäe neem. Meie jalge ees loksusid vastu kaid Muuga lahe detsembrikuised rohekashallid lained.” Jätkus asjalik jutt, harjumusvastaselt vaba kiiduhüüetest parteile ja valitsusele: “ Tallinna Uussadam saab meie Läänemere suurimaks. Siia saavad sisse sõita kõik need ookeanilaevad, mis Taani väinadest läbi pääsevad. Ka seisukohti peaks esialgu jätkuma, sest kaide üldpikkus on 1800 meetrit. Kui siia lisada kõikvõimalikud moodsad laadimismehhanismid, avar külmutusseadmetega laokompleks ja 300 000 tonni vilja mahutav elevaator, saab pikematagi selgeks, et uue sadama kaudu suureneb ja kiireneb meie maa kaubakäive tunduvalt. Kogu sadamaterritoorium
iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnesid mitmed teised pöördumised maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidu tööstuse- ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Põllumajanduses suurenes seakasvatus tänu sisseveetavale teravilja saadusele, mille vastuvõtuks ehitati ka Tallinnasse Uussadam. Samal ajal muutus kohalik tarbimine üha kesisemaks ning poeletid tühjenesid. Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainetekriis. Tööstuse paisutamise tagajärjel suurenes oluliselt migrantide sissevool, mille tagajärjel vähenes eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahvastikus ning ülerahvastusid linnad. 1980. aastaks oli eestlaste osatähtsus rahvastikus langenud juba peaaegu 60%- ni. Samal ajal elas linnades 70% kogu elanikkonnast. Kultuurielu
saastamise. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Tööstuses kujundasid kohalikku majanduspoliitikat üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtuvalt. Suur osa oli sõjalistel tellimustel. Põllumajanduse areng allutati üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. Sisseveetava teravilja baasil laiendati kiires tempos seakasvatust. Välismaa teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse Uussadam. Ka tööstus rajanes peamiselt sisseveetaval toorainel. Kohalikul toorainel töötavad harud andsid 1/3 tööstustoodangust. Eestist veeti välja üle ¼ toodangust. Elektrienergiast läks teistesse liiduvabariikidesse üle poole, metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuse toodangust üle 35 %, toiduainetööstuse toodangust peaaegu 40 %. Osa tööstusettevõtteid rahuldas eelkõige üleliidulisi vajadusi. Põllumajandus oli tööstuse kõrval ka 1980.aastatel tähtis haru.
sisuliselt lõppes. *See vaikus oli eelmänguks 1987 vallandunud vastupanule, mis kasvas 1988 üldrahvalikuks. *NSV majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Põllumajanduse areng oli Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See tähendas ENSV ,,panuse" suurendamist liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse fondi. Sisseveetava teravilja baasil laiendati seakasvatust. *Välismaise teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse Uussadam. *Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks, poeletid tühjenesid ja süvenes toiduainetekriis. *Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. *70ndate lõpus oli tööstuse juhtimine ENSVs allutatud 19 üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ning 23 liidulis-vabariiklikule või vabariiklikule ministeeriumile. *Suur osa ENSV tööstustest täitis endiselt sõjalisi tellimusi
rajooni Klooga alevikus (, ). Siltidele ilmus ametlikest nimedest hoolimata 1980. aastatel ka puht venekeelseid variante (- Narva-Jõesuu kohta, . Tallinnas Velikije Luki tänaval jne), Tallinna täitevkomiteelt nõuti nimede (Võidu väljak) ja (Raekoja plats) ametlikku kinnitamist jne. Uut tekkivat venekeelset kohanimistut hakkas sümboliseerima Tallinna lähedale Muugale rajatav sadam, mille nimeks pandi - (see tõlgiti hiljem eesti keelde kujul Tallinna Uussadam), kuid mis muutus vene keeles õige pea ka paikkonnanimeks. Kohanimede ametlik korraldamine toimus üleliiduliste mallide järgi, viimane versioon sellest oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1981. a seadlus "Territooriumi administratiivüksuste, asulate, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ja muude objektide nimetamise ja ümbernimetamise korra kohta" (ENSV Teataja 1981, 14, 180, asendas varasemat, 1965. aasta seadlust)
45 10.99 8.91 120 0 OFG Valma 10.36 9.94 8.21 60 OFG Kallaste 8.53 8.18 3.53 158 0 SDN Kaldu 4.3 4.13 0.36 4 FPO Kaunispe 4.35 4.18 0.51 4.5 FPO Kunda 4.3 4.13 0.36 4 FPO Dirhami 4.05 3.89 0.4 22 FPO Hara (Lääne mk) 3.98 3.82 0.57 15 FPO Haapsalu uussadam 4.26 4.09 0.38 4 FPO Papisaare 4 3.84 0.34 3 SDN Võiste 5.1 4.9 0.95 20 FPO Sadama 4.26 4.09 0.42 4 GNS Kärdla Svertpaadisadam 4.47 4.29 0.45 10 FPO Veere 4.3 4.13 0.36 4 GTN Paldiski lossimiskoht 4.86 4.67 0.65 30 FPO Kärdla Svertpaadisadam 4.5 4.32 0.54 10 FPO
annaabi.ee 
