Art déco 1920.–30. aastate kunstistiil, millele on iseloomulik dekoratiivsus, geomeetriliste motiivide ning luksuslike materjalide kasutamine. Sisaldab juugendi, funktsionalismi, uusklassitsismi, vanaegiptuse ja indiaani kunsti sugemeid. Väljendus peamiselt sisekujunduses (Riigikogu hoone istungisaali sisekujundus ja mööbel), maali-, plakati- ja raamatukunstis, vähem arhitektuuris ja skulptuuris. Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni.
kuid Ehrenströmil õnnestus viimasel minutil hankida talle töökoht Helsingis. Veebruaris 1816 nimetas keiser Aleksander I, kellele näidati Engeli joonistusi, ta Helsingi rekonstrueerimise komiteesse arhitektiks. Helsingis tuli tegeleda kogu linna planeermise ja ehitamisega. Algul mõtles Engel sinna jääda ainult mõneks aastaks, kuid hiljem mõtles kauemaks jääda. Engelist sai Soome arhitektuuri juhtfiguur, kes osutus Helsingi usalduse vääriliseks. Peterburi- vaimuline, uusklassitsismi palladianistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele. Aastatel 1819- 1820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti J.C.L. Engeli Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli
minutil hankida talle töökoht Helsingis. Veebruaris 1816 nimetas keiser Aleksander I, kellele oli näidatud Engeli joonistusi, ta Helsingi rekonstrueerimuse komiteesse arhitektiks. Helsingis tuli tegelda kogu linna planeerimise ja ehitamisega. Algul mõtles Engel sinna jääda ainult mõneks aastaks. Temast sai Soome arhitektuuri juhtfiguur, kes osutus Helsingi usalduse vääriliseks. Peterburi-vaimuline, uusklassitsismi palladionistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele. Aastatel 18191820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui ka eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810).
Henn Kuvasto projekti järgi ehitati 1950.aastate lõpul mõlemad tiivad pikemaks. A.Kotli ja E.Lohu lõplikus projektis, kus säilis A.Kotli mahtude paigutus ja ruumilahendus, ei prevaleeri enam saksa esindusarhitektuuri mõju, vaid avaldub selgelt kohalik 1930.aastate lõpu esindustraditsionalism. Sellele osutavad ajastuomane kelpkatus,akende kuju ja tüüpilised dekoratiivdetailid fassaadidel. Portikuse täies ulatuses säilitamine lõplikul fassaadil annab põhjust näha siin jõulist uusklassitsismi avaldumist. Samas ei haaku viiluta portikus orgaaniliselt kelpkatusega ja hõredalt asetatud peenikesed samad, mille sihvakus valmistas ka ehitajale raskusi, mõjuvad ebaproportsionaalselt. Kõrgendlikke sambaed tingis portikuse taha java saali valgustusnõue, A.Kotli algvariandi portikus tunudb paremini proportsioneeritud. Võistlusprojekt olio ma monumentaalses laadis väljapeetum ja terviklikum, valminud hones häirib ühelt poolt
+ salonglik autor + vormiteadlik autor - alustab värsiteooritilist propagandat koos oma esikkoguga + filosoofiline ambitsioon - ei saa öelda, et see filos oleks teab, mis sügav. aga sellist mõtlevat luulet on siiski näha + väga vastuoluline kultuuripersoon läbi 20. sajandi. Jõudis värvika kujuna mõjutada üsna paljusid ja esineda värvikates rollides. St seda, et ta jääb tihti hammasrataste vahele 30ndate keskpaigas üha rohkem uusromantika ja uusklassitsismi põimumisi selles vallas, mida hiljem on hakatud nimetama arbujateks Juhan Sütiste (Johannes Schütz) + ebatraditsiooniline autor ta tegi sporti. Arhetüüpses spordi ja kultuuri vastanduses pole see tüüpiline kombinatsioon. 1920ndatel aastatel parimaid odaviskajaid. + ta on pärit proletaarsest kodust ja see identiteet mängib ta loomingus hiljem kaasa. See annab põhjust mõtiskleda üldisemalt olukorrale, mis erineb soome kirjanduse olukorrast,
Lillepeenardele ja parteritele istutati poolkülmakindlad üheaastased taimed ning maja suhtes sümmeetriliselt paigutati pügatud kääbusokaspuud. Looduslikud aiad kujunesid katsealadeks entusiastidele, kes tahtsid selgitada liikide sobivust erinevates kasvutingimustes. Arhitektuurilised aiad olid lihtsad ja stiilsed ning sobisid majaga enamasti paremini kokku kui looduslikud aiad, mille puhul kõrgel asuvat villat ümbritsesid põõsad ja lillepeenrad. Allpool tuleb juttu uusklassitsismi komponentidest: Cottage Garden (taluaiad) Wild Garden (Robinson) Formal Garden (Blomfield) Arts and Crafts (Morris) Enne aga väike ülevaade möödunud sajandi alguse Inglismaast ja seal domineerivast aiakujundusstiilist, mida pigem nimetatakse stiilituseks. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 141 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
18. sajandi alguses tekkinud füsiokraatide majandusõpetus piirdus majandusedu hinda- misel vaid põllumajandusega. Adam Smith märkis 1776. aastal oma kuulsas teoses “Rahvaste rikkus”, et riikide jõukust tuleb arvutada toodangumahu alusel teatud ajaperioodil. Kuid ta välistas materiaalset toodangut mittepakkuva meelelahutus- ja teenindussektori, valitsuse, juristid jms. Uusklassitsismi rajaja Artur Marshall vaidlustas Adam Smithi tõekspidamised väitega, et rikkuse suurendamise aluseks tuleb võtta loodud väärtuste kasulikkus, mitte aga nende materiaalsus (tangibility). Juristide komisjonitasud ei erinenud tema arvates kartulikuhjast või raualaadungist. Majandus vajab korralikuks funktsioneerimiseks nelja liiki kapitali.
organiseerumist • Kultuurilembus oli pragmaatiline ja mitte ideoloogiline - eesmärgiks terviklik linnapilt • Eeskujuks enne tööstusrevolutsiooni eelne linnapilt, mis oli terviklik vastandina kaasaegse kui avatud ja seostamatu linnaruumiga • Orgaaniline linnaplaneerimine – ilus ja meeldiv linn versus mehaaniline planeerimine – kole ja ebameeldiv linn • Tolle aja linnaplaneerimine oli mõjutatud reformaatorite ideedest ja barokki ning uusklassitsismi põhimõtetest • Linnaruumid olid suurenenud oma mõõtmetelt ja tihtipeale väljusid inimese jaoks tunnetatava ruumi dimensioonidest • Kultuurne linn pidi olema selge piiri ja paljude eeslinnadega • Linn pidi olema väike ja kontsentreeritud pideva linnavaibaga, kuid erinevate kvartalite, tänavate ja väljakutega • Hoonete fassaadid olid varieeruvad detailides, standardiseerimine oli vastuvõetamatu Aedlinna idee - Ebenezer Howard • Howardi eluaastad 1850 – 1928
annaabi.ee 
