Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on
php, http://www.paidelaadad.ee/index.php/uudised/51-juerioeoel-antakse-paides-voim- kuningatele Meie pere tava Meie pere tavaks on tavaliselt mingi tähtpäeva puhul istuda laua taga, süüa ning rääkida juttu. Jaanipäeval me tavaliselt oleme Koerus vanaema juures, ning teeme ka suure lõkke. Sünnipäevade puhul me tavaliselt sõidame vennale külla või vanaemale, oleneb, kellel sünnipäev on. Sünnipäevadel me istume laua taga, sööme ning räägime juttu, Uusaastat võtame vastu kuuse all rakette vaadates ja üksteisele uusaasta soov edastades. 11 Minu kodukohas tegutsevad seltsid või ühingud Paide Meeskoor · Segarahvatantsurühm · Naisrahvatantsurühm · Memmede tantsurühm · Paide Gospelikoor · Paide Muusikakooli puhkpilliorkester · Paide Püha Risti Koguduse segaansambel
Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõnal jõul, on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. ,,Talistepüha" on levinum Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7
See annab alust arvata, et nendes kuudes on Juliuse kalendris alati olnud 31 päeva. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja Gregoriuse kalendri, mille varsti võttis kasutusele enamik katoliiklikke riike. Õigeusu kirikud jätkasid Juliuse kalendri kasutamist kuni 1923. aastani, mil paljud neist võtsid kasutusele revideeritud Juliuse kalendri, mitte Gregoriuse kalendri. Ülestõusmispüha, jõule ja uusaastat arvutatakse õigeusu kirikutes seniajani Juliuse kalendri järgi. Mõningates õigeusu kirikutes arvestatakse kogu kirikukalendrit Juliuse kalendri järgi. Eestis mindi Gregoriuse kalendrile üle kui 31. jaanuaril 1918 järgnes 14. veebruar. Caesar kui salakirja looja Üheks vanimaks ajalooliseks sifriks ehk salakirja- ehk krüptosüsteemiks, oli Rooma keiser Caesari siffer, mille ta võttis kasutusse ligikaudu 49. aastal enne Kristust.
Treife 30. Nimeta kolm juutide tähtsamat püha nii eesti kui ka heebrea keeles. Uusaasta - ros hasana (meie septembris) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb 11 lepituspäevaga. Uusaasta jumalateenistuse ajal puhutakse jäärasarve - sofar. Selle küljele on kirjutatud heebrea tähtedega tekst, mis tähendab: "Õnnelikud on inimesed, kes mõistavad sofari häält." Lepituspäev - jom kippur (meie septembris) langeb kümnendale päevale pärast uusaastat, on aasta suurim paastupäev. Siis otsitakse andestust kõigilt, kelle vastu eelmisel aastal ollakse eksinud. Puhutakse sofar i. Lehtmajadepüha sukkot (meie oktoobri algul) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates onnides elasid. Sel päeval ehitatakse rohelisi onnikesi, kus söövad seitse päeva. See püha märgib ka viljakoristuse lõppu. Templipühitsemise püha hanukka (meie detsembris) tähistab templi taaspühitsemist pärast seda,
13 Treife 30. Nimeta kolm juutide tähtsamat püha nii eesti kui ka heebrea keeles. Uusaasta - ros hasana (meie septembris) algab kümnepäevase patukahetsusega ja lõpeb lepituspäevaga. Uusaasta jumalateenistuse ajal puhutakse jäärasarve - sofar. Selle küljele on kirjutatud heebrea tähtedega tekst, mis tähendab: "Õnnelikud on inimesed, kes mõistavad sofari häält." Lepituspäev - jom kippur (meie septembris) langeb kümnendale päevale pärast uusaastat, on aasta suurim paastupäev. Siis otsitakse andestust kõigilt, kelle vastu eelmisel aastal ollakse eksinud. Puhutakse sofar i. Lehtmajadepüha sukkot (meie oktoobri algul) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates onnides elasid. Sel päeval ehitatakse rohelisi onnikesi, kus söövad seitse päeva. See püha märgib ka viljakoristuse lõppu. Templipühitsemise püha hanukka (meie detsembris) tähistab templi taaspühitsemist pärast seda,
Kalmistu kui surnute "küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi esimesena maetu Soome-Ugri usundid II : Ab ovo - kõik sai alguse munast Maailma algus ja selle loomine: maailm/päike/tähed/kuu, maa inimesed on sündinud linnumunast Tsirgupäev 9.märts õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale Linnupete linnupette võtmine kevadine esimene hommikueine Paljude rahvaste juures on olnud komme süüa rändlindude saabumise ajal enne õue minekut pala leiba Komme põhineb uskumusel, et teises ilmas talvitunud rändlinnud kannavad endaga surma kahjustavat jõudu ja kui inimene näeb v kuuleb mõnda lindu tühja kõhuga, siis on oodata
• Tööpäevasisesed vaheajad (TLS § 47). Iga tööpäeva sees peab töötaja saama puh- kepausi. Seadus näeb ette õiguse saada 30-minutiline puhkeaeg pärast kuuetunnist töötamist. Alaealistel on õigus saada puhkepaus rutem ehk 4,5-tunnise töötamise järel. Lisaks ülaltoodud vabale ajale näeb TLS vaba aja andmise ette ka teistel juhtudel, näiteks: • ületunnitöö kompenseerimine vaba ajaga (TLS § 44 lõige 6); • tööaja lühendamine enne uusaastat, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha ja jõulu- laupäeva (TLS § 53); • vaba aja andmine töötamise takistuse korral (TLS §-d 38 ja 42). TLS § 38 sätestab tööandja kohustuse maksta töötamise takistuse korral keskmist töötasu ja TLS § 42 täiendab seda kohustust töötaja õigusega nõuda vaba aega (vt ka selgitusi TLS § 38 juurde). 2. Töö korraldamise, sealhulgas tööaja korraldamise, eest vastutab tööandja. Sellest tule-
annaabi.ee 
