Dostojevki mitmekülgne looming on tugevalt mõjutanud 20.saj. kunsti ja teaduste arengut.( Einstein, Zweig. Tuglas, Tammsaare) 11.KUST TOLSTOI AMMUTAS MATERJALI OMA LOOMINGU JAOKS? Ammutas peamisel oma elust . 12.MILLES SEISNEB NATURALISMI OLEMUS? Naturalism, realismi äärmuslik vool, tekkis prantsuse kirjanduses. Selle teoreetilisteks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Teoste tegelased kannatavad neurooside ja hüsteeriahoogude all, nad ei suuda vastu hakata keskkonna mõjule. Meelistegelased pärinevad lihtrahva hulgast. 13.ISELOOMUSTA ZOLA STIILI(ERINEVATE TEOSTE PÕHJAL) Zola stiil on range, isegi kuivavõitu, domineerib faktide esitus. 14.MILLINE OLI ESTETISTIDE PÕHIMÕTE? Estetidmi järgi on kunsti mõte temas
Uurides gruppide ja indiviidide kujunemist või kujundamist keskkonnas võime öelda, et suur mõju asjadele on ka inimese enda arvamusel. Ehk viis, mida ja kuidas me vaatame, mõjutab erinevaid vabaduse ja kontrolli teooriaid. Selle väite illusteerimiseks saab vaadelda kontrastseid uuringuid ühe nähtuse puhul- antud juhul, inimeste kogemusi kodutusest. Antud teema on geograafe juba tükk aega vaevanud, eriti arvestades, et kodutute arv on tõusuteel. Üks antud teemat uurivatest teadlastest on Jennifer Wolch. Tema ja kolleegid on kaardistanud, kuidas on kodutud hõivanud linnakeskkonda. Need tööd on näidanud, et kodutud kogunevad ümber institutsioonilise ja teenustesõlmede ümber. Teine uurija, Cloke, toob välja, et sellise käitumise aluseks on toimetuleku strateegiad. Nimelt on kodutuks olemisega harjumiseks vajalik nii psühholoogiline, emotsionaalne ja ka materiaalne tugi. See definitsioon kipub dissiplineerima ja kontollima kodutuid
vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Naturalism kirjandusvooluna- 1860.-1870. aastatel Naturalism- realismi äärmuslik vool tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870. aastatel. Selle teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Selle kujunemist mõjutas tugevasti loodusteaduste kiire areng. Loodusteadusi hakati mehaaniliselt inimühiskonnale üle kandma: inimese käitumise määravat eeskätt füsioloogilised vajadused ja protsessid ning madalad instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Kiretu erapooletusega kujutasid kirjanikud- naturalistid elu inetuid külgi, inimese allakäiku, tema tumedamat poolt. Ebajumalaks kuulutati
,,Stepihunt" , ,,Laulik" peategelane loobub kõigest oma unistuse nimel. ,,Klaaspärlimäng" Draamakirjandus Henrik Ibsen-> (1828-1906) ,,Peer Gynt", ,,Nukumaja" George Bernard Shaw-> (1856-1950) Iiri-Inglise kirjanik. ,,Pygmalion" Naturalism Realismi äärmuslik vool, tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870. aastatel. Teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille kohaselt saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest andmeid on võimalik kontrollida vahetu kogemuse najal. Kujutati elu inetuid külgi: elu allakäik, tumedamat poolt. Kõike kirjeldati nii nagu see tegelikkuses oli. Peategelane pärineb lihtrahva hulgast kelleks tihti oli paheline, kõlvatu, eemaletõukav indiviid. Émile Zola-> (1840-1902) Prantsusmaa. ,,Nana" 1880, ,,Thérése Raquin" 1867 Estetism Ilu tähtsustav ja kunsti sõltumatuse ideel põhinevate kontseptsioonide ühisnimetus. Kunsti mõte on temas eneses.
· Riigireligioon e. poliitiline religioon-totalitaarseted reziimides kohtav religioon Uus vaimsus- new age. Uus vaimsus on kasutusele võetud relig. sotsioloogias et tähistada keskkonda. Suurem osa uue vaimsuse raamatud ei leidu hoopiski religiooni all,vaid pigem sotsioloogia, psühholoogia jne.Uus vaimsus ei ole uususund- uus vaimsus on subkultuur, mitte organiseeritud usund.Inimesed kes selles tegutsevad, ei pea ka ennast üldiselt religioosseks.Kuigi suurem osa uurivatest sotsioloogidest on vastandlikul arvamusel, et tegemist ikkagi on religioosse usundiga.Usutakse vaimsesse maailma ,millele pääseb ligi meditatsiooni ,vabastava hingamise või mõne muu tegevuse abil.müüdi olemasolu ise muudab selle justkui religioosseks nähtuseks. Müüt: Enesearengu müüt.Igal religioonil on oma müüt.Müüt aitab luua tähendust, mõtestada elu.Müüt pärineb teadusest,evolutsiooniteooriast, mis iseenesest ei inspireerinud otsijaid.Teaduslikust teooriast sai relig
Diskursiteooria teenib juriste ka kaudselt. Ta pakub vahendeid eneseanalüüsiks. see on üks kasutuskõlblik vahend, kui püüda vastata küsimusele – mida ma tegelikult teen, kui ütlen, et tõlgendan seadust? Iga samm, mis süvendab enesemõistmist, muudab õigusühiskonna tugevamaks. See teeb lihtsalt juristidest tõelised juristid. Õigluse ja õiguse vahekorrast Õigluse probleemiga tegelevad suuremal või vähemal määral enamus inimest ja ühiskonda uurivatest teadustest, ehkki põhitegijateks siin on arusaadavatel põhjustel filosoofid, teoloogid ja õigusteadlased. Kui filosoofid ja teoloogid otsivad võtit õigluse olemusse (inimliku) olemise kõige üldisematest dimensioonidest, siis õigusteadlased tavaliselt asetavad probleemi konkreetsemale alusele ning püüavad leida sellele lahendust õiguse teoreetilise käsitluse või õiguspraktikas tõusetunud ülesannete kontekstis.
annaabi.ee 
