Praegune Eesti koolisüsteem viib kindlasti paljud inimesed oma õnne radadele, kuid seda alles peale kooli. Kooli ajal on domineerivaks tundeks pigem stress ning sellise pideva pinge all on keeruline end vabaks lasta ning õnnelik olla. OECD läbiviidavas PISA uuringus paluti 15-aastastel õpilastel vastata küsimustele, mille teemaks oli omaeluga rahul olemine. Tulemus paigutas Eesti 18 kohale ning see oli pisut üle keskmise, neist uuringutulemustest on selgelt märgata tõsiasja, et riikides, kus loodusteaduste testi tulemused on kõrged, ei ole lapsed oma eluga väga rahul. Vastupidiselt nendele on näiteks Dominikaanivabariigi noored oma eluga tohutult rahul, hoolimata oma keskmisest madalamale loodusteaduste testi tulemustele. Sellisest uuringutulemusest lähtudes võiksime küsida endilt, kas tulemuste taga ajamine tasub end ikka ära, kui see laste õnnelikkust piirab ning kooliaja pigem ebameeldivaks ning kurvaks muudab
Eelkõige on huvipakkuv aspekt, et maailma kontekstis kogemused võivad, kuid ei pruugi ühtida sellega, mis toidukaupade ostmist internetist ning kaupade koju veo teenust ja selle kasutamist Eestis puudutab. Küll aga köidavad kiire elutempo, mugavusihalus ning valikuvõimalus tõenäoliselt enamikku tarbijatest olenemata nende geograafilisest paiknemisest. Muu hulgas tekitas leitud artikkel huvi oma uudsuse poolest - uuring on läbi viidud 2017. aastal ning seega on kõik uuringutulemustest tehtud järeldused ajalises mõttes asjakohased ning tänapäevast turuolukorda ning tehnoloogilisi arenguid arvesse võtvad. Artikli sissejuhatus Malaisia majandusraporti andmete kohaselt on 2017. aastal kasvanud internetiostude osakaal tervelt 7% ning kogu tarbijaskonnast kasutab sellist ostude sooritamiseks interneti kaasabi 93% Malaisia elanikest. Seejuures vähemalt poole kasutajatest moodustavad nn korduvostjad, kes ostavad toidukaupu internetist vähemalt korra kuus
kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5) Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine. Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub Haigekassa uuringust, et vaid 9% mittesuitsetajatest omab kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda, 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta eemale. (5) Uuringutulemustest selgub, et üle pooltes Eestimaa kodudest suitsetatakse, 41% toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool, 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetamine toimub kogu korteris.(5) Haigekassa ja Eesti Vähiliit kutsuvad avalikkust üles senisest aktiivsemalt looma suitsuvaba keskkonda nii kodus kui ka avalikes kohtades. ( 5 ) 5. Sõltuvushaigus & suitsetamine kui standard Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka
uuringute alaliigiks on paneeluuringud, mille tunnuseks on valimi korduvkasutamine. Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuv liigitus: Monopoolne uuring – infovajaja enda või tema tellimusel tehtud uuring, mille tulemused on tema ainuomand. Mitme tellija uuring – mitme infovajaja tellitud uuring, mille tulemuste omandiõiguse sätestab leping. Võimalikeks variantideks on tulemuste ühisomand või omandiõigus vaid teatud osale uuringutulemustest. Tüüpiliseks mitme tellija uuringuks on omnibus-uuring, kus korduvkasutatavale valimile saavad oma infotaotluse (tavaliselt küsimuse) esitada kõik soovijad; samuti paneeluuringud. Sündikaatuuring ehk valimisuuring – uurija poolt tema enda initsiatiivil tehtav uuring, mille tulemusi võivad kõik maksevõimelised soovijad vabalt osta (ka nt baasuuring). Uuringuprotsessi etapid: Planeerimine - Strateegilised plaanid
Peab lubama tellijal kontrollida küsitlustöö ja andmetöötluse kvaliteeti. 3. Tellija A. Õigused Oodata uurijalt objektiivseid ja täpseid andmeid. Nõuda konfidentsiaalsusnõuete täitmist. Kontrollida valimi moodustamise, tehtud küsitlustöö ja andmetöötluse kvaliteeti. B. Kohustused Avatus suhetes uuringu teostajaga. Peab vajadusel varustama uurijat ka konfidentsiaalse infoga. Avatus suhetes uuringust huvitatud osapooltega. Ei tohi teadlikult levitada järeldusi, mis ei tulene uuringutulemustest. Ei tohi korraldada pseudouuringuid. Ei tohi alustada uurijatega läbirääkimisi eesmärgiga saada alginformatsiooni ning jätta uuring üldse tellimata. Kokkuvõtlikult on turundusuuringute läbiviimise eetilisteks põhitõdedeks: 1. Info andmine on vabatahtlik. 2. Info andjale tuleb garanteerida anonüümsus. 3. Saadud infot ei tohi kasutada uuringuvälisteks eesmärkideks ja avaldada seda uuringuga mitteseotud subjektidele. 4
põhjal. Uurimisküsimusteks olid: 1. Kuidas on uuritavas ettevõttes seni koolitusi korraldatud? 2. Milline on juhtkonna ja töötajate suhtumine koolitustesse? 3. Millised on töötajate ootused edaspidise koolituskorralduse suhtes? 50 Uurimiseks kasutati kolme meetodit: osalusvaatlus, intervjuud juhtidega ja küsitlused ettevõtte juhtide, spetsialistide ja ametnikega. Uuringutulemustest tehti kokkuvõte töö kolmandas osas. Praeguse olukorra uurimine näitas, et ettevõttes ei ole kehtivat koolituste korraldamise korda, mitmed töötajad ei tea, milliste protseduurireeglite kohaselt käituda koolitusele minnes. Koolitamine ja arendamine on iga töötaja enda ja tema otsese juhi vastutusel, koolitusplaani ei ole, koolitustel käiakse ja koolitusi antakse vastavalt vajadusele. Ettevõttele vajalikud koolitused on olenevalt koolitatava ametikohast Juhtimisalased
annaabi.ee 
