võimalik mõõta ajaühikutega. Määratledes mõisteid “varem” ja “hiljem” kasutatakse põhjuslikkust, kui sündmus põhjustab uue olukorra, soos leiab ta aset teise sündmuse suhtes varem. Püüd aja mõistet lahti filosofeerida on tekkitanud sajandite jooksul palju erimeelsusi ning konsensuseni pole tänaseni täielikult jõutud. Kas aeg on absoluutne või põhineb suhtel või põhineb aeg inimese tekitatud meelepettel. Töö jaguneb teoreetiliseks ning uurimuslikuks osaks. Teoreetilise osa jagan kolmeks suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest." Töö hüpoteesiks püstitan väite “Aeg on subjektiivne ning tema olemusele ei ole võimalik
lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade LÜG õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele ning saada teada, mida arvavad või tunnevad õpilased osates erinevaid keeli. ---SLAID 4--- Uurimistöö on jaotatud teoreetiliseks ja uurimuslikuks osaks. Teoreetiline osa koosneb ühest peatükist, mis jaguneb kahte alapeatükki, milleks on Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled ja mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt. Esimene alapeatükk jaguneb omakorda kolmeks alapunktiks, milles räägitakse LÜGs õpetatavatest võõrkeeltest, keelte päritolust, kõnelejaskonnast ja ajaloost. Teine alapeatükk jaguneb kaheks alapunktiks, kus räägitakse kuidas saavutada edukaid õpitulemusi ning miks on vaja õppida võõrkeeli
dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet posti teel; küsitlus e-posti teel või veebis, küsitluse läbiviimine intervjueerija poolt. Küsimuste tüübid
jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja teadlikkus toitumisest ja venitusharjutustest ning kõige sagedamini esinevad vigastused Paide ühisgümnaasiumi gümnaasiuminoorte hulgas. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas antakse teemaga seotud teoreetiline taust. Teises osas analüüsitakse küsitluses saadud andmeid. Teoreetiline materjal saadi refereeringu teel kirjandusallikatest ja internetist. Uurimuslikuks osaks viidi läbi küsitlus Paide Ühisgümnaasiumi 10. kuni 12. klassi õpilaste hulgas. 3 1. Jooksmise mõju noortele Kergejõustik on üks harrastatavamaid spordialasid, mille vanimaiks alaks on jooksmine. Juba esimestel olümpiamängudel 776 eKr. oli jooksmine üheks võistlusalaks. Sellest aastast algas ka olümpiamängude toimumise ajaarvestamine iga nelja aasta tagant. Osalejateks oli ainult mehed. Algul küll oli ainult staadionijooks, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud
4 2010-2015 toimunud arheoloogilistel uuringutel. Autorid Garel Püüa, Ragnar Nurk, Tõnu Sepp (Saaremaa Muuseum, 2016). Samuti uurin muuseumi kodulehte ja ajaleheartikleid, et leida fakte ja andmeid tänapäeva kohta. Helistan muuseumisse ja küsitlen muuseumipedagoogi Jürje Koerti, kes lahkelt nõustab mind ekspositsioonide, näituste, töötubade ja erinevate ürituste kohta. Uurimuslikuks osa põhineb küsitlusel, vastajateks on kuuendad, seitsmendad ja kahekasanda klassi õpilased. Uurisin kui palju tänapäeva noored linnusest teavad. Lisasin ka pilte, et õpilased saaksid selge ettekujutuse linnusest. Küsisin millised ruumid kuuluvad linnuse kompleksi ja milliseid võimalusi pakub linnus tänapäeval. Soovisin teada kas õpilased teavad millised riigipead on linnust külastanud.
kaks ravistiili ühendada, siis on ravi tulemus pikaajaline ning efektiivne. Viisin läbi ka diskussiooni perearstiga, kes väitis, et foobiaid ravitakse edukalt Eestis. Foobia raviarstideks on üldjuhul psühhiaatrid, kuid vajadusel liituvad hiljem ravimeeskonnaga ka psühholoogid. Ravi on üldjuhul ambulatoorne, haiglaravi on vaid teatud raskemates olukordades vajalik. 11 2. METOODIKA ja PRAKTILISE TÖÖ KIRJELDUS Uurimuslikuks osaks on lühifilm, mis koosneb kolmest intervjuust ning ühest vaheklipist. Kaks intervjuud on foobia all kannatavate inimestega ning üks Tallinna 32. Keskkooli koolipsüholoog Kristi Raavaga. Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia).
Teema valiku põhjuseks oli huvi digitahvlite vastu ning tahtmine teada saada, mida õpetajad ja õpilased arvavad tahvli ja tema tarkvara kasutamise kohta ning kas aitab digitahvel kaasa ka parematele õppetulemustele. Töö hüpoteesiks on väide, et digitahvel lihtsustab õpetajatel õpetamist ja õpilastel õppimist. Leidmaks digitahvli kasutamise plusse ja miinuseid, koostasin küsitlused õpetajatele ja õpilastele ning analüüsisin saadud vastuseid. Uurimuslikuks osaks on ka Promethean digitahvlite tarkvara ActivInspire abil valminud õppevideod. Kokku on 26 videot, nende vaatamiseks palun varuda aega. Usun, et sageli ajapuuduses olevatel õpetajatel on nende videote vaatamisest abi tundide ettevalmistamisel, aga ka töös puudujatega või aine õppimisel raskustesse sattunud õpilastega. Väidan seda ühe valminud õppevideo põhjal, mis valmis koostöös juhendajaga. Nimetatud õppevideo teemaks on avaldiste lihtsustamine
annaabi.ee 
