tunnustamine jne. vaheaegade pikendamine, mõjuva põhjuseta ärakäimised, jne., ehk on negatiivne tööhoiak "viilimine" Rahulolu uurimisviisid- (Vaata õpik lk. 78) igapäevakontaktid, mitmesuguste Ka vargused võivad olla rahulolematuse tunnuseks. Alluvad võivad sel teel andmete analüüs, spetsiaalsed uuringud "kompenseerida " ebaõiglaselt saadavat madalat töötasu, mida makstakse. Seega Uuringuid võib viia läbi kahel viisil: põhjustab ebaõigluse tajumine rahulolematuse. Organisatsioonides võib kohata järgmiseid varguseid: raha- tööriistade-
Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja poodideks. Lisaks kolivad piirkonda uued poed ,kaubandus-ja
lahendust inimeste vabastamiseks, tingimustest, mis neid orjastavad. Orienteeritud kritiseerima ja muutma ühiskonda tervikuna. Normatiivne teooria, mis paneb vaatlema asju teise nurga alt. Kriitilise julgeoleku uuringud- vaatleb inimes mitte riike. Nt globaalse soojenemise mõju, vaesuse põhjused, AIDS. Globaalne hegemoonia on vajalik, et tagada liberaalne globaalne majandus, mis hoiab süsteemi stabiilsena. Feminism soo roll maailma mõistmisel; milline teooria? Kriitiline aga erinevad uurimisviisid)- Ann Tickner- teooria autor. Võttis Morgenthau töö 6 pm ja kirjustas need ümber feministlikus võtmes. Põhieeldused: sooanalüüs- mis on soo mõju riigi ja julgeoleku mõistele. Maailm toimub vastavalt mehelikule olemusele. Liberaalne feminism- Sooanalüüs positivislikus raamistikus Kriitiline feminism- materiaalsed tingimused, ideed ja institutsioonid; maailma muutmine maailma mõistmise kaudu Feministlik Konstruktivism- sots aspekt uuringutes (ideed soost mõjutavad
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine);
3. Haridus 4. Elulaad 3. Hüpotees on 1. kahe näitaja omavaheline seos ning selle seose seletus * 2. kahe näitaja väljatoomine uurimistöös 3. peamine uurimisküsimus töös 4. ühe näitaja põhjalik analüüs ja seletus 4. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimismeetod 1. erinevad ainult sel juhul kui neid valesti kasutada praktikas 2. erinevad üksteisest, sest on olemuselt erinevaid uurimisviisid * 3. ei erine, sest need mõisted on sünonüümid 5. Milline alltoodust on negatiivne vastastikune seos? 1. Suure sissetulekuga isikud ei kannata tööstressi all. 2. Suure sissetulekuga isikud kannatavad vähem tööstressi all.* 3. Suure sissetulekuga isikud kannatavad suuremat tööstressi all. 6. Avastava uurimistöö põhiküsimus on 1. Kes või mis? * 2. Kuidas? 3. Miks? 7
võrdlus Uurimisparadigmad I • Uurimisparadigma – püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele: – Mis on sotsiaalne reaalsus – kas ta on objektiivselt olemas ja eksisteerib meist sõltumata või ta on meie konstruktsioon/kujutlus (nn. ontoloogilised eeldused)? – Kuidas me saaks sotsiaalset reaalsust uurida ja seletada – kas sarnaselt nagu loodusteadustes - vahetult tunnetada ja uurida, või on sotsiaalteadustes oma spetsiifilised uurimisviisid (nn. epistemoloogilised eeldused)? • Sellest lähtudes võiks sotsiaalteadustes eristada kolme uurimisparadigmat: – Positivistlik lähenemine – Interpretatiivne lähenemine – Realism Uurimisparadigmad II • Positivistlik lähenemine: – On olemas meist lahus eksisteeriv objektiivne reaalsus – Seda saab nagu loodusteadusteski vahetult uurida ja mõõta – Peamine viis selleks on: (1) esitada hüpoteesid, mis tulenevad teooriast; (2)
andmetega ning kokkuvõtvalt sõnastatakse mingisugune mudel, mis võtab analüüsitud andmestikku kõige paremini kokku. Arheoloogiliste uurimistööde juures kasutatakse reaalteaduslikke meetodeid (dateerimine radiosüsiniku meetodil, nõukildude sisepinnal olevate toidujäänuste uurimine jms). Mitmed arheoloogilised uurimismeetodid. Erinevad meetodid kaugema esiajaloo uurimiseks ja uusaja uurimiseks. Erinevad ka eri esiajaloo perioodide uurimismeetodid. Lisaks sellised erilised uurimisviisid, mis ei sõltu kronoloogilisest printsiibist. Nt keskkonnaarheoloogia. Uuritakse, kuidas inimesed kasutasid taimi ja loomi; kuidas mineviku ühiskonnad kohanesid pidevalt muutuva keskkonnaga. Etnoarheoloogia uuritakse, kuidas tänapäeva traditsioonilised ja pooltraditsioonilised kultuurid mingeid asju valmistavad, kasutavad ning nendesse suhtuvad; püütakse seda viia minevikku. Arheoloogia eesmärgid: Üritatakse rekonstrueerida inimeste eluviise, mõista, kuidas
annaabi.ee 
