asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus ajas ja ruumis, kummagi uuenduslikkus, sarnasus, kummagi mõju edasisele teadusele. a) Thukydides ja Leopold von Ranke Thukydides (u. 460- u. 396 e.m.a) oli kreeka ajaloolane ning ajaloolise kriitika rajaja ja Leopold von Ranke (1795-1886) oli saksa ajaloolane, kes rajas moodsa ajalooteaduse, pannes aluse historistlikule uurimissuunale. Mõlemad tegelesid tõepärase ajalooga, mis tähendab, et oldi vastu sündmuste moonutamisele ja muutmisele ning selle asemel pandi kirja tõepäraseid fakte. Ranke mõjutas edasist teadust nii, et 19. sajandil muutusid tema ideed ajaloolise praktika kohta populaarseks ja hakkasid lääne historiograafias domineerima, ta ei uskunud, et üldised teooriad võiksid läbida aega ja ruumi. See eest arvas Thukydides, et ajalugu on ennustamiseks liiga
Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968- 1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust Globaalökoloogia Vladimir Vernadski ( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfääriõpetuse arendaja ( elusaine kui biomassi kasutamine füüsikalise suurusena) Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale? Loodus-ja ühiskonnanähtuste kompleksne ehk süsteemne uurimine Eri piirkondade kirjeldamine Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine Looduse üksikelementide uurimine Geograafia eri harud Geograafia jaguneb: Ühiskonnageograafia; Loodusgeograafia. Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse jaotub see omakorda: · Atmosfäär geofüüsika: klimatoloogia, meteoroloogia; · Litosfäär geomorfoloogia ja mullastikuteadus;
Allik 2002 Rahvusvahelise tuntuse omandas Karl Girgensohni rajatud Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis tegeles usulise kogemuse eksperimentaalse uurimisega. Girgensohni töö jätkajaks kujunes Werner Gruehn. · P. arengule avaldas märkimisväärset mõju Jakob Johann von Uexkülli programmiline artikkel (avaldati 1899, selle kaasautorid olid T. Baer ja A. Bethe), mis pani aluse biheivioristlikule uurimissuunale psühholoogias. Uexkülli omailma (Umwelt) kontseptsioon, mille kohaselt ei ole olemas kõigile organismidele ühist reaalsust, on mitmekülgselt mõjutanud 20. saj. psühholoogia arengut. Kahe sõja vaheline aeg (1919-1940). TÜ kui Eesti rahvusülikooli esimeseks psühholoogiaprof-ks valiti Aleksander Kaelas, kes oli esimene eesti soost kutseline psühholoog. Ta oli töötanud Moskva Ülikooli juures ja tegeles emotsioonide uurimisega. Tema surma tõttu
Avatud-kontekstikesksed uurimused, mõistete sõnastamine, teooria mõtestamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus.(1927-40 ja alates 1991) Alates 1990.aastatest –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka tänapäeva rahvaluule, rahvaluule muutus kaasaegsemaks mõisteks, folkloristikas rakendati ka teiste teaduste teadmisi (interdistsiplinaarsus), olulisel kohal olid välitööd. Suletud- (1901-1927 ja nõukogude periood ) Keskenduti ühele uurimissuunale, folkloori sõnastamisele ja teooriale (SPETSIALISEERUMINE). Nõukogude perioodil domineeris filoloogiline suund. Valmistati ette folkloori fundamentaalväljaandeid. (Vana Kannel, Eesti Vanasõnad 1-4) 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Laste õudusjutud, kett-kirjad, hoiatusjutud, 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.
Varjatud tekst nn ridadevahele kirjutatu. Allikas- informatsiooni allikas Palimpsest- kustutatud, alt välja kumav tekst Välisne allika kriitika- välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused. 2. Allikate kasutamise teooriate areng Allikaõpetuse sünniaastaks 1824. Leopold van Ranke allikakriitilise käsitluse kasutusele võtja. Ranke võitles positivistliku nähtuse vastu ( marksism, leninism). Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo seminari. Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Dokumente ja allikaid tuleb uurida nii nagu see tegelikult oli. Ajastu väärtused (tugevused ja nõrkused). Kunstis- moraalis ei saa rääkida positivistlikus laadis. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele
Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo seminari.Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu
Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo seminari.Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu
annaabi.ee 
