kool jälle Haapsalu Keskkooliks. 1945. aastal nimetati kool Haapsalu 1. Keskkooliks, kuna avati vene õppekeelega Haapsalu 2. Keskkool. 1956. aastal võeti kasutusele koolimärk, mis on siiani kasutuses. 1995. Aastal nimetati kool ümber Haapsalu Gümnaasiumiks. 1. September 2013 ühendati Haapsalu Gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi, mis nimetati Läänemaa Gümnaasiumiks ja töötab siiani. Kasutatud kirjandus 1. Rahvusarhiivi vituaalne uurimissaal http://www.ra.ee/vau/ 2. Haapsalu Gümnaasiumi koduleht http://www.hg.edu.ee/
Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Aadressil Madara 24 säilitatakse materjale alates Eesti Vabariigi sünnist kuni aastani 1944. Arhiivihoones Tõnismägi 16 hoiame ENSV Siseministeeriumi, ENSV Riikliku Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale. 1. AJALINE AJALUGU · 1918
olevate arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ohuplaneeringu. (2) Ohuplaneeringu alusel koostatakse tegevuskava arhivaalide kaitseks, päästmiseks ja taastamiseks tõenäolistes ohuolukordades. (3) Tegevuskava kehtestatakse ohuplaanina või mõne teise seadusest tuleneva ohutust ja päästetöid käsitleva akti osana. 19. Kuidas on võimalik arhivaale kasutada? Arhivaalide kasutamise tagamine (1) Arhivaalide kasutamiseks peab avalikus arhiivis olema uurimissaal või vastavalt sisustatud töökoht. (2) Arhivaalide ja nende kasutuskoopiate kasutamiseks peab kasutaja olema registreeritud. Avalikul arhiivil on õigus nõuda isikut tõendavat dokumenti. (3) Kasutuskoopia olemasolul väljastab avalik arhiiv koopia. Originaalarhivaali väljastamise üle kasutuskoopia olemasolul otsustab avalik arhiiv. 20. Mis on arhiiviteatis? Arhiiviteatis on päring (arhiividokumentide koopiate saamiseks või teabe andmine
kaalust, koostiskomponentidest, korrastusviisist või muudest tunnustest. (4) Arhivaalide transportimisel pakitakse need vastavalt formaadile, seisundile ja teabekandja tüübile ning tagatakse nende kaitse kahjustumise ja varguse eest. . 10. peatükkArhivaalidele juurdepääsu korraldamine § 33. Arhivaalide kasutamise tagamine (1) Arhivaalide kasutamiseks peab avalikus arhiivis olema uurimissaal või vastavalt sisustatud töökoht. (2) Arhivaalide ja nende kasutuskoopiate kasutamiseks peab kasutaja olema registreeritud. Avalikul arhiivil on õigus nõuda isikut tõendavat dokumenti. (3) Kasutuskoopia olemasolul väljastab avalik arhiiv koopia. Originaalarhivaali väljastamise üle kasutuskoopia olemasolul otsustab avalik arhiiv. § 34. Teabe vahendamine vastusena päringule (1) Avalik arhiiv vahendab teavet arhivaalide olemasolu kohta ja arhivaalides sisalduvat teavet
1972. aastal saadi ja remonditi filmihoidla Lasnamäele endise lennuvälja territooriumile. Järgnevate aastate jooksul kolis arhiiv erinevatel põhjustel 8 korda. Ruumikriis lahenes 1994. aastal, mil Eesti Filmiarhiivile eraldati (EFA; nimemuutus 1989. a.) Tallinna Garnisoni Peavahi maja, mis pärast osalist renoveerimist avati pidulikult järgmisel aastal. Tänaseks on rekonstrueeritud 50 % hoonest. Valminud on fotolaboratoorium, II korruse hoidlad, uurimissaal, järge ootavad 80-kohaline kinosaal ja esimese korruse hoidlad. Filmilaboratooriumisse on seadistatud filmide ultraheliga puhastamise masin. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal muutusid suures osas ka arhiivitöö põhialused. Fondide lahtisalastamine algas juba 1987. aastal. Uurijatel on arhivaalidele vaba juurdepääs juhul, kui seda lubab arhivaali tehniline seisukord ja kui kasutamist ei piira eraomandiga seotud lepingulised suhted. 1999
elukutse muutumine kasutajaskonna muutumine Eesti Vabariigi arhiivisüsteemi struktuur http://www.ra.ee/file_storage/2/1080 Rahvusarhiivi tegevusprioriteedid tänasel päeval (digitaalarhiiv, virtuaalne uurimis- saal). · Digitaalarhiivi loomine üleminek kestab põhiprobleemiks riist- ja tarkvara kiire vananemine (uuenemine) dokumentide mitmekesisus kasvab autentsus · Virtuaalne arhiivi uurimissaal VAU Arhiivi vaade · Üldinfo selle kohta, mis on VAU, kelle jaoks on VAU, mida VAU sisaldab jne. · Tasulised teenused (teatised, koopiad, veebipood) ja tasuta teenused (küsimused) · Abitekstid, millega üritatakse kasutaja eesmärke aimata ja neile lahendusi pakkuda: tüüpprobleemid tüüplahendused.
arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmine; juurdepääs arhivaalidele. · Arhiivikirjeldamise meetod ja kirjeldustasandid · Kirjelduselemendid Arhivaalide säilitamise alused Nõuded hoidlale Nõuded arhivaalide kasutamisele Ohuplaneering Arhivaalide konserveerimine Juurdepääsu korraldamise põhimõtted: avalikus arhiivis või selle veebikeskkonnas vahendades teavet vastusena isiku või asutuse päringule Arhivaalide kasutamise tagamine: Avalikus arhiivis uurimissaal Vastavalt sisustatud töökoht Teabe vahendamine vastusena päringule Arhivaalide kasutamine väljaspool avalikku arhiivi Asjaajamiskorra ühtsed alused 22.06.2012 Reguleeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute: asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavaid nõudeid; dokumentide vormistamise nõudeid; dokumentide registreerimise korraldamist; asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid;
annaabi.ee 
