1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme
Majandusteadus jagunebmitmeks valdkonnaks: 1. majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. 2. rakenduslik majandusteadus- tegeleb seletatud ja tundmaõpitud seaduste majandussubjektide huvides ärakasutamisega.(turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) 3. majanduspoliitika- tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: 1. rahvamajandusõpetus käsitletakse rahvamajandust tervikuna a) mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust . maksimeerivaid majandussubjekte b)makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, . välissektor) vahelisi seoseid. 2. ettevõttemajandusõpetus käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid
Küsimus 20 Mikro ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah, tõepoolest, mikro ja makroökonoomika peaeesmärgiks on pigem ikka majandusseaduste uurimine ja seletamine. Majandusteadus jaguneb oma uurimisobjektilt rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks:
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid
6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9. Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres. 10. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus. 11. Eestis on turumajandus! 12. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis. 13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. 15. Kui pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on 3, siis hinna ühe protsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra. 16
kirjeldada nähtust või protsessi tema kõige üldisemates ja iseloomulikumates omadustes. Küsimus 20 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Paraku ei saa seda vastust õigeks lugeda - mikro- ja makroökonoomikapeaeesmärk on siiski midagi muud, täpsustavalt loe altpoolt lisaks! Majandusteadus jaguneb oma uurimisobjektilt rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks: Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte;
(2004: 273274) OBJEKTIIVSUS Teadlane peab olema oma töös niihästi metoodilises kui ka keelelises mõttes objektiivne. Metoodilise objektiivsuse oluliseks kriteeriumiks peetakse seda, et keegi teine uurija võib samadelt lähtekohtadelt sama uurimust korrata. Allikaid valitakse ja tõlgendatakse hoolikalt ning esitatakse ausalt ka selliseid allikaid ja uurimismaterjale, mis on vastuolus uurija omaenda käsitusega. Objektiivsus tähendab käsitletavast omamoodi eemaldumist: uurimisobjektilt oodatakse uurimistulemuste kiretut ja erapooletut tõlgendamist ning sellega ühtesobivat keelekasutust, mis jätaks kõrvale uurija enda isiku. AJAVORMID Ajavormide kasutamine on problemaatiline. Olevik põhivrom, mis väljendav nüüdishetke tegevust, juhtumist või olukorda. Lisaks väljendab see ajaliselt piiritlemata tegevust, eesti keeles ka tulevikku. Kirjutaja nõustub kellegi teise mõtteid edasi andes tema arvamusega.