· uurimismaterjal kogutakse arvamused) selliste meetoditega, mis võimaldavad kvantitatiivset, · uurimismaterjali kogumisel arvulist mõõtmist; kasutatakse vastavaid meetodeid, · järeldused tehakse nt osalusvaatlust, süvaintervjuusid, uurimismaterjali statistilise rühmavestlusi, elulugude analüüsi; analüüsi põhjal. · uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, eelkõige tõlgendaval viisil. Kokkuvõtteks Empiirilise sotsiaaluurimuse metodoloogia tähendab kaht laadi küsimuste käsitlemist. · Esiteks peaks metodoloogilise "kirjaoskuse" juurde kuuluma suutlikkus panna adekvaatselt paika sotsiaalelu
Ka S. Strömqvist ja K. Pajusalu on jõudnud samale järeldusele. Usa keeleteadlane Patricia Kuhl on oma hoidjakeeleuurimuses keskendunud intonatsioonile ning ta arvab, et ema titekeele omadused võivad aidata lastel aru saada nende keele sõnadest ja grammatikast. Eesti lastele suunatud kõne erijooni Artikli aluseks olev uurimismaterjal sisaldab kahe tunni jagu vestlust täiskasvanu ja lapse vahel eri vanuses ning tunni jagu kahe täiskasvanu vahelist vestlust. Uurimismaterjalist selgus, et lapse vanemaks saades moodustab täiskasvanu lapsega kõneldes pikemaid lausungeid. Selgus ka, et varajast hoidjakeelt iseloomustab küsilausete rohkus ning hilisemas hoidjakeeles on peamiselt kasutatud väitlauseid. Korduste hulk väheneb ning funktsioon suureneb lapse vanemaks saades. Lapse kasvades hakkab hoidja vähem rääkima asjadest ning rohkem hakkab keskenduma tegevustele ning suhetele. Üks varajase hoidjakeele iseloomulikumaid jooni on onomatopoeetiliste sõnade
uuringu eesmärgiks oli uurida õdede arusaamist patsiendi osalusest ning selle takistusi ja abistajaid. Kas põhimõisted on defineeritud? Peavad olema täitsa eraldi välja toodud. 1.Suhtlemine 2.Õde-patsient 3.Õdede hooldus 4.Patsiendi kaasamine, patsientide osalemine, patsientide ohutus 5.Patsientide ohutus Kas on määratletud uuritav objekt? Uuritavaks objektiks on õdede tegevus ja käitumine hooldusravi osakonnas. Kas uuritavad on kirjeldatud nii,et tekib uuritavatest või uurimismaterjalist selge ülevaade? On arusaadav, et õed on uuritav objekt ja nende töö hoolealustega( kas ja kuidas kaasavad patsiente? ). Kas kirjanduse ülevaade on kaasaegne ja on valdavalt kasutatud originaalallikaid? St et ei ole viidatud läbi teise artikli/allika, tekstis viidatu on olemas kasutatud kirjanduse loetelus. Kirjanduse ülevaade on kaasaaegne. On viidatud tekstis ja kasutatud kirjanduse loetelus. Meetod: Mis tüüpi uurimistööga (kvalitatiivne või kvantitatiivne) on tegu?
-Eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. -Et eelmises punktis mainitut saavutada, kasutatakse uurimismaterjali kogumisel vastavaid meetodeid, nt osalusvaatlust, vaba intervjuud, rühmavestlusi ja autobiograafiate analüüsi. -Uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral kasutada (nt protsente) (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 179-180) Turismiettevõtetes on tagasiside saamiseks kasutusele võetud mitmesuguseid kvalitatiivseid meetodeid
ning võimalikele puudustele ja vastuoludele. (2004: 246249) EELRETSENSEERIMINE Uurimuse teaduslikkuse üheks mõõdupuuks peetakse eelretsenseerimist või siis selle puudumist. Pädev eelretsenseerimine ning toimetuse töö tagavad selle, et kirjatöö ilmub lõplikus vormistatuses. Artikli eelretsensioonis vaadeldakse: 1) Kas uurimus sobib oma teema poolest antud väljaandesse? 2) Kas tegemist on algupärase uurimusega? 3) Kas uurimismeetodeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega? 4) Kas uurimismaterjalist piisab järelduste tegemiseks? 5) Kas tekst on sisule vastavlt loogiline, selge ja mõistmise huvides piisavalt üksikasjaline? 6) Kas teksti esitamise struktuur vastab väljaande tavadele ja kas alapealkirjad on omal kohal? 7) Kas skeemid ja tabelid on loogiliselt koostatud ning üldse vajalikud? 8) Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad? 9) Kas artikli keeleline külg on laitmatu? (2004: 249250) ESSEE Essee ehk lühiuurimus
· kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt · nii kinnised kui ka lahtised kusimused · erinevad andmekogumisviisid Kombineeritud uuringumeetodeid kasutatakse, et saada ulevaatlik pilt kusjuures ei eeldata, et tulemused on sarnased. Teine eesmark on saavutada objektiivsus erinevalt kogutud andmed peaksid kinnitama uksteist. Uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada, nt protsente. Tüüpilised jooned: Uurimus on loomult tervikut haarav teadmise hankimine ja andmed kogutakse loomulikus, tegelikus olukorras Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. Kasutatakse induktiivset analüüsi Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid
annaabi.ee 
