Jää- ja külmakõrbed Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas. Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru
rõngakujuline. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest. Missioonid Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Marsile on saadetud arvukalt uurimisjaamu. Ühed märkimisvääseimad on USA automaatjaama Pathfinder ja Global Surveyor, mis jõudsid Marsile 1997. 2003 saadeti Marsile veel kaks automaatjaama: Spirit ja Opportunity. Viimased kaks on alates oma maandumisest saatnud Maale tagasi juba üle 100 000 värvilise kõrge resulutsiooniga pildi Marsi maastikus ning detailseid mikroskoopilisi pilte kividest ja pinnasest. Tänaseks töötab veel Opportunity Väga edukas missioon oli veel Mars Reconnaissance Orbiter. See on 2005 aastal
saarel Magalhãesi väina ääres, umbes 5400 elanikku) ja Puerto Williams (Navarino saarel, 2000 või 1500 elanikku) Tsiili-osas. Ushuaiat nimetatakse sageli maailma lõunapoolseim linnaks, kuid sellele tiitlile pretendeerivad ka Puerto Williams ja Tsiili mandril asuv Punta Arenas. Mõni kilomeeter Puerto Williamsist lõuna pool paikneb Puerto Toro, mida peetakse kõige lõunapoolsemaks asulaks (kui mitte arvestada Antarktika uurimisjaamu). Majandus Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism. Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast). 8
Pingviinid on Antarktika kõige kuulsamad põlisasukad. Antarktikas elab 17 liiki pingviine. Kalade poolest on Antarktika mered vaesemad kui põhjapoolkera mered, sest seal pole kudemiseks soodsaid jõgesid. Püsiv inimasustus Antarktikas puudub. Polaarjaamad, kus tegeletakse sealse looduse uurimisega, asutati alles käesoleval sajandil. Igal aastal polaarjaamade meeskonnad vahetuvad. Hoolimata rasketest tingimustest ja suurtest kulutustest, on uurimisjaamu küllalt palju. Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ei kuulu Antarktika mitte ühelegi riigile. Mandril puudub igasugune majandustegevus, seal ei kaevandata maavarasid, ei rajata tööstusi ega sõdita. Seepärast on Antarktika meie planeedi kõige vähem reostatud piirkond. Ometi tõendavad pingviinide rasvast leitud taimekaitsemürgid ja polaaralade kohal esinevad osooniaugud maakera suurt saastatust.
1901- 1904 aastal uurisid inglased R. Scotti juhtimisel laeva ,,Discovert" Rossi merd ;1911-1914 aastal tegi Austraallane D. Mawson okeanoloogilist tööd India ookeani lõunaosas ja Rossi meres. Enne II maailmasõda uurisid Antartikat veel pms. sakslased (laeval ,,Metero" ), norralased (,,Norvegia"), inglased ja austraallased (,,Discovery"). Pärast II maailmasõda asutati Antrtika saartele ja mandrile alasili uurimisjaamu. Antarktika kasutamist reguleerib 1959. aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid
meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab korraga üles 1-e linnupoja ). Toiduotsinguil võib lennata pesast 3000km kaugusele. Kõrgeim taim on vöökõrguste tuttidena kasvav kõrreline. Need kastevarretutid on varjupaigaks ämblikele ja putukatele. Kastevars kasvab ka Antarktika poolsaarel. Antarktisest Lõuna-Ameerika poole suunduval poolsaarel on tingimused pehmemad ja seal elab enamus Antarktika maismaaloomi ja enamik Antarktika uurimisjaamu. Keiserpingviinid, hallpingviinid, kuningpingviinid, kuldkiirdpingviinid, mõõkpingviinid jt. pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk
annaabi.ee 
