1997, viidatud Kask 2008 järgi). Anu Tuulmets 1/2 Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS - Kasutatud materjalide loetelus esitatakse nii see allikas, mida uurija ise kasutas, kui ka selles viida- tud originaalallikas (viimasele lisatakse vahel tärn vm tähis). Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatide või refereeringutena. Refereering Refereering on kasutatud lause, lõigu, mõtte või idee edasiandmine oma sõnadega; teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitus. Jutumärke ei kasutata. Kindlasti viidatakse allikale. Refereerides teist uurijat, esitleb kirjutaja uurijat ja tema uurimisobjekti ning tulemusi, mida ta
200.. .500 mSv suurusest efektiivdoosist tingitud kasvajarisk on mõõtemääramatuse foonil juba märgatav, seega tegelikkuses kinnitust leidnud fakt. 8 Seevastu 200...500 mSv suurune naha kiiritusdoos röntgeniläbivalgustusel on tänapäeval täiesti tavaline, selle tulemusena saadud arvutuslik efektiivdoos on 10...50 mSv. Ei ole praktilisi uurimisandmeid, mis kinnitaksid sellise kiiritusdoosi ohtlikkust. Kaasajal tunnustatud kiirgusohutuse mudel siiski väidab, et kasvajarisk on ca 10 korda suurem, kui ilma selle kiiritusdoosita.Röntgeniülesvõtete, ka fluorograafia tavalised kiiritusdoosid, arvutatud ümber efektiivdoosiks, on kümneid kordi väiksemad, olles tunduvalt alla loodusliku aastase taustkiirguse arvutusliku doosi. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · www
kirjeldatud reaktsiooni. Banduura mudeli kohaselt on meid ümbritsevate inimeste käitumine oluline meie oma käitumise suunamise või alternatiivsete tegutsemisviiside õppimise seisukohalt. Kui nii, siis muutub televisioonis näidatava vägivalla probleem oluliseks, kuna televisioon kujutab endast laste ja noorukite jaoks ümbritseva elu õppimiseks olulist meediumi. Kuigi küsimus televisioonis näidatava vägivalla mõjust on alati olnud vastuoluline, leidub küllalt palju uurimisandmeid, mis osutavad sellele, et seal võib arvestatav mõju olla. Ühe esimestest ja kindlasti kõige kuulsamatest uurimustest selles vallas tegid Bandura ja Walters 1973. aastal. Nad näitasid lasteaialastele filme kas rahumeelselt või agressiivselt mängivatest inimestest. Agressiivse sisuga filmis nägid lapsed, kuidas modell või suurt ,,Bobo" nukku käte ja jalgadega, ning kui nad lubati hiljem samasse mänguruumi mängima, toimisid lapsed nuku suhtes küllaltki agressiivselt
käitumist ja küsimustele reageerimist ning hiljem ka neid analüüsida. Valimi koostamisel lähtuti läbimõeldud ja selgelt määratletud põhimõtetest. See on käesoleva uuringu tugev külg. Kirja pandud uurimuse protseduur on loogiline ja arusaadav, mis on käesoleva töö tugevuseks. Intervjuude analüüsimisel tagatakse lubatud andmete konfidentsiaalsus, kus osalejaid kodeeritakse. Seejärel korrastatakse uurimisandmeid ja luuakse kategooriad. Vastavalt loodud kategooriatele hakatakse andmeid tarkvara abil analüüsima. Uuringu läbiviimise periood võib osutuda plaanitust ajamahukamaks, kuna intervjuude läbiviimise aeg (2-3 nädala jooksul) võib kesta kauem. Selletõttu võib plaanitav uurimuse ajakava nihkuda. Käesoleva töö teoreetilise aluse kirjutamiseks oli kasutatud asjakohast kirjandust, kuid teoreetilise osa koostamisel võis esineda ka uurijate isiklikku mõju: isiklik varasem
pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada
pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada
Töö koostamisel tuleb kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms varustada viidetega. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma allikate loetelus. Kõikidele kasutatud kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab olema tekstis viidatud. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Nt: Kiskjad söövad liha. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid tuleb esitada tekstis kas tsitaatide või refereeringutena. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Lausestusest peab olema selge, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaat esitatakse jutumärkides (vahel esitatakse eraldi lõiguna kursiivis, ilma jutumärkideta). Viide järgneb kohe pärast tsitaati
piirväärtusi. Näiteks tahate uurida joogivee kvaliteeti kooli- ja koduümbruses. Siis on mõistlik otsida Riigi Teatajast üles joogivee kvaliteeti puutuvad sotsiaalministri määrused. Neist selgub, milliseid kvaliteedinäitajaid on üldse otstarbekas 64 analüüsida ning millised peavad olema nende näitajate väärtused kvaliteetse joogiveee jaoks. Erinevate valdkondade uurimisandmeid reeglina ühest kohast kätte ei saa. Teades valdkonda ja märksõnu, leiab interneti otsinguga palju statistilisi andmeid erinevate ministeeriumite, ülikoolide ja muuseumite kodulehtedelt. Heaks näiteks oma valdkonna uurimuste ja andmete koondamise kohta on Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv http://www.psych.ut.ee/esta/ ja sotsiaaluuringute andmebaas http://www.sotsioloogia.ee/esta/rihu_database.html, kust leiab
saavutamatuna. Iseseisvaks kava koostamiseks põhikooliealine laps veel valmis ei ole. Juhendava õpetaja roll on väga oluline. Kirjandusega tutvumine. Varasemate käsitluste lugemine annab töö kirjutamiseks teoreetilise aluse. Samal või lähedasel teemal kirjutatud uurimuste põhjal saab õpilane aimu sellest, missugust materjali on kogutud, missugustest vaatenurkadest on teemat varem analüüsitud ja kuidas uurimisandmeid tõlgendatud. Õpetaja ülesanne on viidata asjakohastele uurimustele, mis on õpilasele mõistetavad. Kui alustekst on keeruline, tuleb leida aega, et teoreetiline materjal õpilasega koos läbi töötada. Uurimismeetodi valimine. Õpilasuurimuse õnnestumiseks on kohase meetodi leidmisel suur tähtsus. Meetod peab olema õpilase jaoks arusaadav ja hõlpsasti kasutatav. Õpilasuurimuse meetoditeks on näiteks kirjeldus, võrdlus, analüüs, katse, vaatlus, küsitlus. Materjali kogumine
annaabi.ee 
