Kuna suur osa talurahvast kartis traditsioonilisi viise kõrvale heita ja tundmatusse hüpata, kasutati ka sunnimeetmeid. Vaid kahe kuuga saadeti üle 60 miljoni inimese kolhoosidesse. Inimeste kolhoosidesse saatmisega kaasnes juba varem toimunud kulakute kõrvaldamine. See ei olnud kollektiviseerimise kõrvalnähtus, vaid selle liikumapanev jõud. 1930. a. jaanuaris saadeti 60 000 kulakut töölaagritesse ning samuti veel 150 000 kulakuperet Siberisse, Uuralisse ja Kasahstani.5 Tegelikkuses tähendas kulakute hävitamine nõukogude liidule aga katastroofi: neid küüditades jäid kolhoosid ilma parimatest töömeestest, millega kaasnes üleüldine allakäik. 2.1 Gulag Kavunäitajad, mida Stalin viisaastakuplaanis nõudis, oleks jäänud saavutamata, kui poleks rakendatud sunnitööd. Suur osa vene väärtuslikemaid maavaru asusid just väga külmadel aladel, nt. Siberis seal ei tahtnud aga keegi vabatahtlikult töötada
aastast töötas ta Kurski võitehases. Aastal 1923 astus ta komsomoli. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi (sisseastumise ajal kandis see maakorraldustehnikumi nime), kus ta õppis 1923--1927, ning sai III järgu maamõõtja klassifikatsiooni. Ta töötas maakorraldajana mõne kuu ühes Kurski oblasti maakonnas, see järel Valgevene NSV Orsanski ringkonna Kohhanovo rajoonis (praegu Viciebski oblasti Tolotsinski rajoon) [1]. Aastal 1928 ta abiellus. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse. kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, Sverdlovski oblasti Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929--1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina. 1935
rohekärnkonna, tegeles kahepaiksete ja limuste ning nende sugurakkude uurimisega. [http://et.wikipedia.org/wiki/Liidia_Poska-Teiss] (30.03.2008) Hans Remm (26. augustt 1929-21.juuli 1986) Lõpetas 1952 bioloogina Tartu Riikliku Ülikooli. 1952-1986 oli TRÜ zoloogiakateedri õppejõud ning 1984. aastast juhataja. Ta uuris liblikalisi, mardikalisi ja kahetiivalisi. Remm oli Euroopa tunnustatuim häbesääsklaste tundja. Tegi Siberisse, Kaug-Itta, Kaukaasiasse, Kesk-Aasiasse ja Uuralisse entomoloogiaalaseid uurimisretki. 1956-1986 Eesti Loodusuurijate Seltsi entomoloogiasektsiooni esimees. Avaldanud õppekirjandust ja putukamäärajaid. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 425) Nikolai Laanetu (sünd. 9.veebruar 1946) ...Eesti zooloog (terioloog) ja jahindusteadlane. Töötanud 1971-192 ja 1985-1989 TRÜ zoloogiamuuseumis, 1972-1974 oli Tartu Loodussõprade Majas direktor, 1996-1998 EMPÜ Keskkonnakaitse Instituudi zoloogia spetsialist
järgmiselt:eestlased, kes tänapäeval Läänemere kaldal elavad, on tegelikult pärit kaugelt idast. Eestlased elasid Siberi metsades ja Uuralirohunõlvadel, küttisid seal metselajaid ning karjatasid pudulojuseid, kuni ühel hetkel sai paiksest elust villand. Esivanemad pühkisid uurali-siberi tolmu jalgadelt ja hakkasid liikuma Euroopa poole. Neist sai eesti rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia ilma õnne otsima läksid. Nemad jäid Uuralisse, muist aga Siberisse. Ja seal elavat nad praegugi. 1.1 Asutusajaloost ja kultuurist Omi asunduse elanikkond kujunes esmalt Vene tsaari poolt väljasaadetuist ja sai täienduse hiljem väljarännanuist. Esimeseks luterlaste kolooniaks Siberis sai Rõzkovo, asutatud umbes aastal 1804. Küla asutajate ja asutamisaasta suhtes on uurijatel olnud eriarvamusi, kuid enim on Rõzkovo esmaasukaiks peetud Ingerimaalt Jamburgi maakonnast välja 1A
ajuehitusega. neandertallalne ei osanud naerda, puudusid vastavad lihased. paleoliitikumi kunsti peaosa moodustavad euroopast leitud koopamaalingud, tuli jääaeg. inimesed taandusid koobastesse, jääkilp ulatus pariisini. paleoliitikumi lõpus oli ~150 koobast maalingutega (avastatakse järjest juurde), enamus neist oli euroopa lõunapoolses osas. palju oli neid püreneemäästikus, ülejäänud jäid balkanile või uuralisse. osad koopamaalid jäävad ka mesoliitikumi. esimese koopamaalingi kohana avastati altamira, põhja hispaanias. selle avastas 10. aastane tüdruk kes käis reisil koos isaga. maalingud kujutasid hispaanias ammu välja surnud euroopa piisoneid. selle koopa vanus oli vähemalt 12 000 aastat. enamus teadlasi ei usu sääraseid veidraid leide ja on skeptilised, enamus kuulutati võltsinguteks. avastati pürenee mäestikus, kus on maalinguid inimestest ja põhjapõtradest, metshobustest. seega
väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev teaduskeskus etendas vahendajarolli lääne ja vene teaduse vahel. 1820. a keiser kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja, mis kehtis kuni 1865. aastani. Riigieelarved kasvasid, suurenes kateedrite ja õppejõudude arv: zooloogia, botaanika, mineraloogia alasteks uurimisreisideks Altaisse, uuralisse ja Araratile. Teostati astronoomiline kraadimõõtmine. Laiendati Tähetorni, Botaanikaaeda ja anatoomikumi, ehitati välja ülikooli kliinikud ja korrastati Toomemäge. 1845. aastal oli TÜ 59 õppejõudu, neist 35 professorit. 19. sajandi II veerandil ja keskpaiku oli ülikoolil palju saavutusi: Loodusteadus, keemia, meditsiin, astronoomia, õigusajaloo uurimine. Üliõpilaste arv kasvas, kui 1802. aastal võeti vastu 47 üliõpilast, 1820. aastal 261, 1853. aastal 712.
annaabi.ee 
