Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu! (1983).
20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Mõne aastaga loodi kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielus olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Raud õppis Peterburis realismi, kuid hiljem tutvus sümbolismi ja juugendstiiliga. laikmaa reisis palju ja võttis vastu uue kunsti mõjusid, parimad tööd on siiski põhiliselt realistlikud. Olulised uuendajad olid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Jaan Koort. 1912. aastaks oli enamik kunstnikke Eestisse tagasi tulnud, nende uuenduslikus tekitas pingeid kunstielus. Kodumaal oli peamiselt kunstnikud, kes maalisid portreid baltisaksa seltskonnale: vanamoelised, akadeemilist realismi menutavad. Peamiseks rahvusromantismi keskuseks sai Laikmaa ateljeekool 1913a. Andekaim õpilane oli Oskar Kallis. Arhitektuuris ei suutnud eestlased veel eriti kaasa rääkida. Suuremate hoonete projekteerimiseks kutsuti soome arhitekte. Kubism: rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Braque. Sellest saab rääkida al. 1907
Org. liikmed tegutsevad juhtkonna ja eesmärkide vastu. See ei pruugi olla avalik vastuhakk vaid pigem minnakse teises suunas kui organisatsioon on ette nähtud. Neile tundub, et on olemas parem tee või eesmärk. 13. Kahepoolse panustamise mudel Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Org. poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 14. Organisatsiooni mission, visioon ja eesmärgid Tugeva organisatsiooni kultuuriga firmas on raske muuta missiooni, eesmärke, poliitikat või strateegiat organisatsiooni kultuuriga vastupidises suunas. Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud.
Org struktuur peaks lähtuma org eesmärkidest. See millist org. struktuuri kasutada, sõltub org. küpsusastmest ja keskkonnast. Oluline on, et struktuur sobiks kokku situatsiooniliste faktoritega (suurus, vanus, tehnoloogia) ja koskkonnateguritega. 2. Huvigruppide olemus, kahepoolse panustamise mudel. Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Org. poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 3. Missioon ja visioon. Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. Strateegia tegevuskava, millele tuginedes saavutatakse eesmärk. 4
äratuntava stiili. · Isiklik vaatenurk maalide mõistmisel on palju lähenemisvõimalusi. Igaühel on õigus tõlgendada maali nii nagu ta seda näeb ja uskuda, mida ta arvab nägevat. Mis teeb maalist meistriteose: · Meisterlikus kunstnik peab valdama oma erialal nõutavaid tehnilisi oskusi meisterlikult, kuid tal peab ka olema oskusi ja kujutlusvõimet, mis sunniks neid oskusi ja kehtivaid piire laiendama. · Uuenduslikus alates renesanssist on lääne ühiskond taodelnud ja hinnanud uuenduslikust. Olla esimene mistahes alal tähendab olla ajalooline võtmeisik. · Kunstiteoste tellijad enne 19.sajandit tellisid enamiku kunstiteostesst metseenid (kunsti-ja kultuuritoetajad), kes sageli seadsid täpsed tingimused ning mängisid erilist rolli maali teemavaliku juures määrates nii ka teose üldnime. Peamised tellijad olid katolikukirikud ja Euroopa kuningapojad
Lõpetas edasise küsimise kunsti tähenduse osas . Konseptualism, op- ja popkunst ning minimalism alustasid võidukäiku Muutustega ühiskonnas muutus ka kunsti roll tavainimese elus, visuaalne keskkond ja mugavuse kasvades mõttelaad. Üllataval kombel on just mõtelaadi sarnane areng samane nii raudse eesriide ühel kui teisel pool. Andy Warholi supipott jäi liidukodanikule veel võõraks ja keelatuks, kuid vaimne vabanemisne on märgatav sõjajärgselt sündinud põlvkonna uuenduslikus lähenemises, mis ei seisnenud enam vana asja värskendamises. NSV Liidu poliitika tegi küll mis võimalik, et peatada ja hallata lääneprovintidesse imbunud läänekultuuri mõjusid, blokeerides kunsti ja ühiskonna dialoogi, kuidas aga võimalik. Sellegipoolest oli Tartu Ülikooli kunstikabineti juures kasvanud kunstirühmitus "Visarid" näiteks NewYorgis toimuvaga võrdselt popp. Kaljo Põllu käe all studeerinud tudengid korraldasid 13 aasta jooksul 47
Kultuur eksisteerib liikmete jaoks. Üleüldise harmoonia huvides püütakse iga hinna eest konflikte vältida. Inimene ei ole org. jaoks vaid org. on inimese jaoks, ei meeldi töörügajad, väga humanistlik. (ilusalong). 13. Organisatsioonikultuuri jaotus tegevussuuna ja ühtsuse alusel 14. Kahepoolse panustamise mudel Ootused on oluline selgeks rääkida, kes kellelt mida ootab. Töötajapoolne panus: jõupingutus, võimed, oskused ja kompetentsid, lojaalsus, aeg, loovus ja uuenduslikus. Organisatsiooni poolne panus: töötasu, soodustused, turvatunne, karjäärivõimalused, staatus, tuntus. 15. Organisatsiooni missioon, visioon ja eesmärgid Missioon on organisatsiooni eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole organisatsioon püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles.
annaabi.ee 
