otsima sukelduma. RSS feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta infoühiskonda veel kiiremini toimivaks. Tegelikult teeb RSS veebi kasutamise lihtsamaks kõigile, kes internetti informatsiooniga täidavad ning seda sealt ammutavad. Ükskõik, kas huvi pakub Lenna Kuurmaa fännilehel toimuv või Silver Meikari ajaveeb. Kui arvutiekraanile laekub info uuendusest, säästab see asjatutest külaskäikudest kodulehele, et vaadata, kas on midagi uut üles riputatud. Pikka aega oli ainus võimalus uudistevoogu lugeda installeerida arvutisse eraldi programm. Nüüd on RSS-i lugeja lisatud ka Firefoxi, Operasse ning mõnda teise Internet Explorerile alternatiivi pakkuvasse veebilehitsejasse. Martin Klein 20.09.09
jõuludel oli meil palju rahvast külas, saime kinke ja sõime kõik ühe suure laua taga, aga uue aasta veetsime ainult oma pere keskel. Nüüd sellist traditsiooni enam pole, üksikud käivad külas, kui aega on. Kingitakse raha, nagu oleks mingi sünnipäev. Uuel aastal pole pooli noori koduski, kaasaarvatud minuga, vaid veedavad uut aastat hoopis oma sõpradega. Ehtne näide jällegi traditsioonide muutumisest või siis uuendusest. Üha enam noori läheb ajaga kaasa, mina kaasa arvatud, ja unustavad traditsioonid, mis olid meie vanematele tähtsad. Ma ei taha väita, et kaovad, pigem asenduvad uutega. Näiteks peetakse üha enam halloweene, mida vanasti ei peetud. Kas siis mardipäev pole justkui sama? Minu arvates on sellega seoses tegevused hoopis põnevamad, kui minna ukse taha ja öelda: „Komm või pomm!“ ning oodata kotiga, et keegi kommi annaks. Valiksin pigem mardipäeva.
Kuidas teil läks? Loodame et see ei olnud teile liialt suur tüli vms). Seejärel tänab ta kliente nähtud vaeva eest ja annab tänutäheks restorani visiitkaardi, millel on kirjas ka selle kontaktandmed. Klienditeenindaja informeerib seejärel kliente, et tagasiside tulemused pannakse üles hotelli kodulehele kuu aja pärast ja kõikidel on võimalik sellega tutvuda. Klienditeenindaja teavitab kliente ka menüü uuendusest, toimuvatest üritustest vms. Lõpetuseks tänab klienditeenindaja kliente külastuse eest ning kutsub taas tulema. Hotellijuhi sõnul oli selle juures kõige raskemaks töötajate koolitamine, julgustamine ja motiveerimine tagasiside personaalseks palumiseks klientidelt. Samas lisas ta, et tänaseks on äbi viiud ka töötajate tagasiside uuring ning see on olnud väga positiivne. Töötajad leiavad, et personaalse tagasiside küsimine klientidelt on olnud töö rikastav.
Johann Lange oli olnud enne Tallinnasse saabumist munk Stade´is asuvast St Georgi Prämonstratenserkloster´is (asub Breemeni lähedal), kus ta tänu Wittenbergis õppivatele mungavendadele sai innustust uuest luterlikust evengeeliumiõpetusest. Tema enda õpingutest ja Tallinnasse jutlustajaks saabumise tagamaadest pole andmeid. On aga säilinud tema ja Martin Lutheri kirjavahetusest mõned kirjad, mis lubavad oletada, et ta oli Lutheri usu- uuendusest teadlik ja ka otseselt mõjutatud. Tema evangeelsest kaasvõitlejast Hassest on teada, et ta alustas Tallinnas enam-vähem samal ajal uue õpetuse vaimus jutlustamisega, oli käinud Tallinnas esimest korda 1520. aastal, saabunud siia uuesti ilmselt 1523. aastal Braunsbergist Preismaalt, kus oli olnud ka jutlustaja. Millal täpselt Hasse luterlikust õpetusest innustust sai, pole teada. Arbusowi väitel jõudis uus õpetus Preisimaale alles 1523.
eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks. Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad tuge külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega
Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad turvet külmakahjustuste vastu (metsa tasandav mõju temperatuuri muutustele), varjus väheneb rohttaimede, eeskätt kõrreliste osakaal, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub,kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja langema, mis viib kuuse puhtpuistu moodustumiseni. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset
Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad turvet külmakahjustuste vastu (metsa tasandav mõju temperatuuri muutustele), varjus väheneb rohttaimede, eeskätt kõrreliste osakaal, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja langema, mis viib kuuse puhtpuistu moodustumiseni. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit
looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsamaks: a) metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht; b) lehtpuud pakuvad turvet külmakahjustuste vastu (metsa tasandav mõju temperatuuri muutustele); c) varjus väheneb rohttaimede, eeskätt kõrreliste osakaal; d)tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60.....70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi ja moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja langema, mis viib kuuse puhtpuistu moodustamiseni. Kuusk viljakas kasvukohas on püsivamaks kooslusliigiks, on nn. kliimaksliik
annaabi.ee 
