-1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka Saksamaalt. Selat saadud tõumaterjal ei olnud siiski nii väärtuslik kui USA-st pärinevad holstinid, kuid soodne mõju meie eesti mustakirju tõule neil siiski oli. - Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% holsteini- veresed. 1998.a. nimetatigi tõug ümber eesti holsteiniks. Piimatootmine Uuendkari- põhikarjatäienduseks kasvatatud noorloomad Nuumkari - lihaks Udara ehitus, talitlus 1 liiter piima võrdub 400 liitrit verd - Kujuneb esimese tiinuse ajal - mittetiinel lehmikul udara näärmekude ei arene välja ja piima ei moodusta - Sekretoosne näärmeepiteel alustab talitlemist 8. tiinuskuul ning täidab udara ternespiimaga paar nädalat enne vasika sündi - ternes sisaldab hulgaliselt immuunglobuliine, et käivitada järglase immuunsüsteem Udara ehitus
20. Karja struktuur, käive ja taastootmine - Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Karja täienduseks vajaminev noorloom. arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu
Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest. Praegusel ajal on tõuloomade müük suhteliselt tagasihoidlik. Kuna veiseliha kokkuostuhinnad on madalad, siis noorloomade nuumamisega tegeldakse minimaalselt. Paljudes ettevõtetes tapetakse pullvasikad juba nädala või kahe vanuselt, sest nende pidamine ei tasu ära. 7) Lehmapiima kvaliteet, veiste piimajõudlus, veiste lihajõudlus.
Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 14.VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. kõige olulisem uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloom. arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest
Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest. Praegusel ajal on tõuloomade müük suhteliselt tagasihoidlik. Kuna veiseliha kokkuostuhinnad on madalad, siis noorloomade nuumamisega tegeldakse minimaalselt. Paljudes ettevõtetes tapetakse pullvasikad juba nädala või kahe vanuselt, sest nende pidamine ei tasu ära. Jõudluskontrollikeskuses on kasutusel järgmine struktuur (2006.a andmed):
KALAKASVATUSE ERIALA Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekari koosneb järgmistest vanuserühmadest: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm-(lehmikud) ja pullmullikad(pullikud) 7...18 kuud d) lehm-ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karjastruktuur oleneb sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks(uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest. Praegusel ajal on tõuloomade müük suhteliselt tagasihoidlik. Kuna veiseliha kokkuostuhinnad on madalad, siis noorloomade nuumamisega tegeldakse minimaalselt. Paljudes ettevõttes tapetakse pullvasikad juba nädala või kahe vanuselt, sest nende pidamine ei tasu ära. Veisekarja uuendamine e
annaabi.ee 
