- inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
Sõnadeta arusaamine üksteisest ei ole eriti levinud. Kristofaania kui, aga kogemuslik edasiminek inimeses on samuti spirituaalne avamine ning jõudmine maailmamõistmise uuemale tasandile. Samas kristoloogia asendumine kristofaaniaga on raskesti ette kujutatav kuna millegi asendumine millegi uuega ei ole inimeste jaoks lihtne eriti siis kui tegu. Me võiks asendada oma auto uuega või pastaka pliiatsiga, aga inimmõistuse mõttesuuna asendamine uuemaga ning hoopis erinevaga vanast ei ole ette kujutatav. Kristofaania levikut võiks märgata ajapikku kui inimesed oleksid sellise muutuse endasse sisse lasknud ning selleks valmis. 2.) Intuitiivne nägemine või mõistmine- Kolm erinevat nägemist ehk sümboolset silma saaks viia samasse seosesse kolmainsusega. Oculus carni kui füüsiline silma ja nägemine vastandataks isaga, ehk jumala tingimusteta uskumine ja tunnistamine puuduvad
maakondade ja isegi kitsamate alade piires. Kui piirkondlikud traditsioonid olid otsustavamad tagasihoidlikes mõisates, siis esinduslikumad ansamblid võisid sageli kanda üsna kaugeleulatuvaid mõjutusi. Pole põhjust arvata, et Baltikumi mõisaarhitektuur olnuks oluliselt maas vastavatest arengutest LääneEuroopas. Tihe kontakt välismaaga, reisid, ehitusmeistrite vahetamine, arhitektuurialase kirjanduse lai levik võimaldasid kursisolemist ka kõige uuemaga. Hilinemisena võib tõlgendada üksnes tõika, et paljud nähtused imporditi lääne arhitektuurist "kristalliseerunult", valmiskujul. Siinkohal on sobiv kohaliku kirjamehe J.J.Jannau veidi irooniline märkus: "Liivimaal on küll ilusaid hooneid näidata, kuid kahjuks pole meie ehituskunst enamasti muud kui koopia. Kõik, mis juba Roomas, Napolis, Dresdenis või Berliinis peab ka meil olema" Missugune siis oli ikkagi see Ohtu, mille ehitas Kursell?
Tõenäoliselt on selle põhjuseks pereplaneerimismeetodite rakendamine. Langus tabas kõigepealt linnasid ja riigi keskalasid. Sündimuse langus on viinud nii madala taastootmisnäitajani (alla 1%), et praegust rahvaarvu on pikemas perspektiivis võimalik säilitada vaid sisserände abil. Norra pealinn on 500 000 elanikuga Oslo. Oslo on sadama pnmber koondunud pulbitsev linn kindluse kaitse all. See on eklektiline paik põliste puumajade ja esinduslike klassitsistlikke hoonete ja kõige uuemaga ultramoodsa arhitektuuri vallas, lokkavad kohvikueluga. Oslo fjordi ümbruses, mis suvel kihab paatidest, on külluses tõendusi Norra viikingipärandist. Pealinnast kirdes taanduvad metsad ja viljakas põllumaa ülevate, 2500 meetri kõrgusele küündivate mägede ning järvede ja jõgedega tipitud kitsaste orgude ees. Oslo on oma nime ajaloos mitu korda muutnud- Oslost Cristianiaks ja siis Kristiaaniaks. 1925 aastal pöördus pealinn tagasi algse nime Oslo juurde. Linnal on võrratu asend
Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ning esitati pillisaadetel, lisaks on uuemal rahvalaulul lõppriim ja salmid. Uuema rahvalauluga hakkasid tegelema ka mehed, mistõttu muutus sisu laieldasemaks ja vanamoodne keel asendus uuemaga. Laulude viisid muutusid pikemaks ja keerulisemaks, rütmipilt mitmekesistus. 2)Rahvalaulude levikualad, erinevused piirkonniti. Vanimad ülestähendused. Vanimaks rahvalaulu vormiks on regilaul, kus üldiselt oli viisi kordus ühehäälne ja monotoonne, erandiks olles setude regilaulud, kus koor laulis mitmehäälselt- komme arvatavasti idanaabritelt. Regilaul on ainult Eestile omane. Koorikultuur hakkas pihta väikestest kihelkondadest. Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud
kasvas ka tema tütar Lydia. Kirjandusteadlase Karl Mihkla pool aastat pingsat tööd viis väljapanekuni, tutvustas ärkamisaja suur luuletajat, Lydia Koidulat selle miljöö taustal, kus ta elas, töötas ja võitles. Memoriaalmuuseumi ümber alustati ka iluaia rajamist. See Lydia Koidula muuseum paiknes alguses vaid kahes Jansenite kodu toas. Hiljem, 1951 aastal laienes see muuseum veel kahe ruumi võrra. Juba 1959. aastal avas uue ekspositsiooni. 1966. aastal asendati see juba veel uuemaga. 1974 aastal sai Lydia Koidula memoriaalmuuseum oma valdusesse kogu kunagise koolihoone. Selline tegevuskäik tähendas täiesti uusi võimalusi. Üks olulisemaid võimalusi oli Jannseni koolitoa sisustamine. Nendel aastatel koostatud püsinäitus elas üle ruumide remonte, nii suuri kui ka väikeseid remonte. Nende kasinate täiendustega ja parandustega pidas see maja vastu peaaegu 22 aastat. Seda aega vääristas ,,Vaimude tund Jannseni tänavas"
kasvas ka tema tütar Lydia. Kirjandusteadlase Karl Mihkla pool aastat pingsat tööd viis väljapanekuni, tutvustas ärkamisaja suur luuletajat, Lydia Koidulat selle miljöö taustal, kus ta elas, töötas ja võitles. Memoriaalmuuseumi ümber alustati ka iluaia rajamist. See Lydia Koidula muuseum paiknes alguses vaid kahes Jansenite kodu toas. Hiljem, 1951 aastal laienes see muuseum veel kahe ruumi võrra. Juba 1959. aastal avas uue ekspositsiooni. 1966. aastal asendati see juba veel uuemaga. 1974 aastal sai Lydia Koidula memoriaalmuuseum oma valdusesse kogu kunagise koolihoone. Selline tegevuskäik tähendas täiesti uusi võimalusi. Üks olulisemaid võimalusi oli Jannseni koolitoa sisustamine. Nendel aastatel koostatud püsinäitus elas üle ruumide remonte, nii suuri kui ka väikeseid remonte. Nende kasinate täiendustega ja parandustega pidas see maja vastu peaaegu 22 aastat. Seda aega vääristas ,,Vaimude tund Jannseni tänavas"
Traditsiooniline lastekirjandus on orienteeritud sündmustikule. Usutakse, et lapsed on rohkem huvitatud tegevusest kui tegelastest. Ometi toimub kaasaegses lastekirjanduses liikumine psühholoogilise, tegelasele suunatud loomingu suunas. (Nikolajeva 1997: 57). Kogus ,,Lendav õunapuu" paistab Vilep ammutavat nii vanast kui uuemast lastekirjanduse traditsioonist. Didaktilisus seob teda vanema traditsiooniga ning huvitumine tegelase mõtte- ja tundeilmast uuemaga. 3.1.1. Lugu Juttudes esineb üks süzeeliin, faabula ja süzee langevad kokku. Kompositsioon on lastepärane, kunstlikkust ja süzee kõrvalekaldumist faabulast on välditud. Iga lugu koondub ühe sündmuse ümber, mis on selgelt välja joonistatud. Konflikti tüübiks nendes lugudes on tegelase konflikt iseendaga ehk sisekonflikt. Loos ,,Metallkroonine" märkab vaesemast perest pärit poiss, et nendel lastel, kel on rohkem taskuraha, on alati palju sõpru
annaabi.ee 
