konstruktiivset diskussiooni ja nagu ütleb ERR arengukava olla ühiskonnale oluliste mõttevahetuste toimumise foorumiks Sisu Leidsin hea kokkuvõtva tabeli, kus on mõlema telekanali võrdlus. Toon välja märkimisväärsemad erinevused ETV ja ETV2 vahel. Joonis Siin on kenasti näha, et ETV-l on omasaadete hulk kordades suurem kui ETV2-el. Kusjuures ETV2 teeb poole rohkem online uudistesaateid , antud perioodil oli ETV2-el 4621 tundi uudistesaateid ja ETV-l 2054 tundi. Sponsoreid ja reklaame on aasta peale kokku ainult 8 tundi. Kus ETV kasutab 7h sponsoritele ja reklaamile ning ETV2 1h. ETV-s on ka rohkem meelelahutust, spordisaateid, spordiuudiseid, promo, kultuuriteateid, elusaateid ja informatiivseid saateid. Kusjuures ETV-l on regioonisaateud 15h aastas mille kõrval ETV2- 1h on päris väike maht. Omasaated
sellest klassist 3 õpilast. 12.ms jälgib samuti kõige enam ,,Reporterit", mida vaatab 10 20 õpilast. ,,Aktuaalset kaamerat" vaatab 8 vastanut ning ,,Seitsmeseid uudiseid" soosib 3 õpilast. Samuti 3 õpilast ei jälgi üldse uudiseid. 11.ts klassi õpilased eelistavad uudistesaadetest enim ,,Reporterit", mida vaatab 13 õpilast. ,,Aktuaalset kaamerat" jälgib 3 õpilast ning ,,Seitsmeseid uudiseid" eelistab 2 õpilast. 3 vastanut ei jälgi uudistesaateid. 11.ms klassi õpilased jälgivad kõige rohkem ,,Reporterit", mida vaatab 9 õpilast, järgneb ,,Aktulaane kaamera", mida jälgib 3 õpilast. Samamoodi 3 õpilast sellest klassist ei jälgi uudistesaateid üldse. ,,Seitsmeseid uudiseid" eelistab 4 õpilast. 12 õpilast 10.ts klassist ei jälgi uudiseid. ,,Reporterit" eelistab 11 õpilast ning ,,Aktuaalset kaamerat" vaatab 6 õpilast. ,,Seitsmeseid uudiseid" vaatab 2 õpilast. 8 õpilast 10
Hommikuste vahetuste puhul vaatab ema tihti ETV hommikuprogrammi ’’Terevisioon’’ ning korduseid teistest huvipakkuvatest saadetest. Töö lõppedes istub ema autosse ja teel koju saab end jälle maailmas toimuvaga kursis hoida raadio kaudu, taaskord kuulates StarFM’i, Raadio Elmarit ja/või Kuku Raadiot. Kodus veedab ema suure osa oma ajast televiisori ja arvuti taga. Õhtuti vaatab kõigepealt ’’Aktuaalse kaamerat’’ ja edasi juba teise eesti meediakanalite uudistesaateid. Kui pole võimalik tervet õhtut teleri ees veeta, siis vaatab vähem, kuid see-eest valitud saateid, mis huvidele kõige enam vastavad. Meeldivad ETV-s pakutavad ühiskonna- ja poliitikasaated, dokfilmid. Kasutab tihti, erinevate telekanalite veebilehtede vahendusel, huvipakkunud saadete järelvaatamise võimalust. Arvutikasutus kodus sarnaneb arvutikasutusega töö juures, olles Facebookis ning uudisteportaalides. Koju on tellitud ka
tegevusi: lapsed, kellel on hobisid, vaatavad telerit vähem. Ja neljandaks peaksid vanemad ise oma teleritarbimise harjumustega lastele eeskujuks olema, olles valivad ning piirates televisioonile kuluvat aega. Näiteks täiskasvanutele mõeldud saateid võiks lindistada ja vaadata neid ajal, mil lapsed magavad. Paraku lubavad paljud vanemad lastel vaadata mitteeakohaseid saateid, mille sisu lapsed ei mõista. Paljud lapsed näiteks vaatavad koos vanematega uudistesaateid, kus edastatakse pilte hirmutavatest sündmustest: kuriteod, vägivald, (loodus)katastroofid, sõjad. Nii nimetasid Eesti lapsed lisaks muudele täiskasvanute saadetele hirmutavateks ka uudistesaateid, aga ka näiteks selliseid tõsielusaateid nagu ,,Kuritöö 18 ja karistus" ja ,,Kriminaalne Venemaa". Kahjuks toodi esile ka mitmeid lastele
14. Inimõigused a) Inimõigused üldiselt, liigitus poliitilised- sünavabadus majanduslik, sotsiaalne. Õigusarstiabile kultuuriline b) Millised rahvusvahelised organisatsioonid tegelevad inimõigustega? Millised dokumendid reguleerivad inimõigusi? Inimõiguste ülddeklaratsiooon, Eesti puhul pühiseadus c) Inim- ja kodanikuõigused Eestis 15. Kommunikatsioon ühiskonnas a) Iseloomustada kommunikatsioonivahendite arengut ja mõju inimühiskonnale Palju on paberehtede lugejaid, palju vaatad uudistesaateid Tõejärgne ühiskond Libauudised Algorütm. Tekitab mulli b) Digitaalne lõhe, digitaalsed jäätmed, küberrünnakud digitaalsed jäätmed- reostavad loodust kübrrünnak- trump ja venemaaa c) Eesti kui e-riik 16. Tööhõive-, haridus- ja sotsiaalpoliitika a) Globaliseerumise mõju tööturule ja haridusele Inimesed vabalt liiguvad, tootmine viiakse mujale, et oleks l b) ÜRO kestlikud arengueesmärgid Otsi netist
harilikult kohal ka meedia esindajad. Üldsuse informeerimise eesmärgil on autori õigusi selliste meediasündmuste kajastamisel piiratud. Seadus sätestab ,,päevasünduste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele suunamine raadio, televisiooni, fotograafia, kino või satelliidi vahendusel või taasedastamine kaabelvõrgus.19 See hõlmab näiteks uudistesaateid. 17 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 87-88. 18 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-167-04, 02.03.2005. 19 Autoriõiguse seadus, § 19 p3. 10 Autori nõusolekuta ja ilma tasu maksmata võib teost kasutada juhul kui järgitakse järgnevaid nõudeid. Päevasündmuste kajastamisel ning nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud
olukordades juhivad. Veel üks põhjus, miks televägivalla nägemine võib agressiivset käitumist põhjustada või olemasolevat kinnistada ja tugevdada, on fakt, et see moonutab inimese maailmataju. Uurimused on kinnitanud, et olenemata inimese east tajuvad järjepidevad televisiooni jälgijad maailma ohtlikuma paigana ning kardavad rohkem vägivalla ohvriks langeda. Näiteks peavad järjepidevalt uudistesaateid vaatavad algkoolilapsed mõrva naaberlinnas tõenäolisemaks kui lapsed, kes päevauudiseid ei jälgi. Selline tajumoonutus võib aga panna inimest (sh last) ka sotsiaalseid olukordi ja teisi inimesi enda ümber ohtlikumana ja agressiivsemana hindama ning vastavalt oma tajule 37 käituma. See tähendab, et inimene hindab tõenäoliselt olukorda valesti, omistab
annaabi.ee 
