Uudistesaadete formaatide võrdlus 10.12.2015 Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera“ ja Kanal2 „Reporteri“. 1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele.
riigiametnikud, eksperdid. 9. Formaadi tõhusus, auditooriumi kõnetamine, lisaväärtus Ma arvan, et saateformaat toimib väga hästi, kuigi nagu eelpool mainitud, võiks olla natuke pikem. Välisilm pole küll kümne Eesti kõige vaadatuma telesaate hulgas, kuid siiski usun, et tal on arvestatav vaatajaskond, kuna ta on eetris olnud juba vähemalt 11 aastat. Hetkel on ta eetriaeg ka heal kohal- esmaspäeval kohe pärast AK uudistesaadet, mil ETV-l on palju vaatajaid. Saade annab väga palju lisainfot ja väga palju jääb meelde, kuna saatekülalised ja teemad on põnevad. Nt Neeme Raud on nii kogenud ajakirjanik, tema saatelõike on alati huvitav jälgida. Kõik saatelõigud annavad alati hea ülevaate toimuvast, pisut ka ajaloost. Lisandväärtuse annab saatele kindlasti ka see, et pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast.
Lähtuda ilmumistsüklist, trükkimisele kuni nädal Teemade käsitlus üksikasjalikum ja teemakesksem. Uudise värskus pole kriteerium Online-meedia 20-40 minutit. Lisainfo saamisel täiendused Ööpäevaringne edastus. Parem hommikupoolik Head sõnumi võimendajad. Uudiste maht pole piiratud Raadio Lühiuudised põhinevad onlinel. Pikemad saated põhjalik eeltöö Hommik või päeva esimene pool. Oluline võimalik enne uudistesaadet. Vestlussaated lähtuvalt saatekavast Sõnumi sisule lisaks oluline väljendusoskus Televisioon Tund kuni pool päeva. Päeva esimene pool. Ülioluline võib olla pärastlõunal. Väike teemade arv. Poole sõnumi sisust moodustab pilt. · Allikatelt saadud info · Info tsiteerimiseks lisatakse nimi ja amet Info parafraseerimiseks mitte tsitaadina, võib lisada nime ja ameti
Rääkides vene kultuurist Eestis, tuleks kindlasti märkida ka teisi silmapaistvaid vene soost teadlaseid -- majandusteadlast Mihhail Bronsteini (1923), kunstiteadlast Boriss Bernsteini (1924), kinokunstiteadlast Tatjana Elmanovitsit (1934). Ka venekeelne meedia Eestis on peale 90. aastate alguse mõõnaperioodi taas kosunud. Täna töötab Eestis neli venekeelset raadiojaama, Eesti Televisioonis on venekeelsete saadete toimetus, iga päev antakse eetrisse venekeelset uudistesaadet "Aktuaalne Kaamera", venekeelseid kultuurisaateid teeb ka eratelevisioonikanal Kanal 2. Üksnes Tallinnas ilmub kaks venekeelset päeva- ja kaks nädalalehte, samuti ilmuvad venekeelsed ajalehed Pärnus ning IdaVirumaal. Venekeelne internetiportaal Delfi on atraktiivne just noorte seas. 14. märtsil 2002. aastal anti esmakordselt kätte riikliku fondi Kultuurkapital kirjanduspreemia parimale
Samamoodi 3 õpilast sellest klassist ei jälgi uudistesaateid üldse. ,,Seitsmeseid uudiseid" eelistab 4 õpilast. 12 õpilast 10.ts klassist ei jälgi uudiseid. ,,Reporterit" eelistab 11 õpilast ning ,,Aktuaalset kaamerat" vaatab 6 õpilast. ,,Seitsmeseid uudiseid" vaatab 2 õpilast. 8 õpilast 10.ms klassist jälgib ,,Seitsmeseid uudiseid" ja 8 vastanut ei vaata üldse uudiseid. 6 õpilast eelistab ,,Reporterit" ning 2 õpilast soosib uudistesaadet ,,Aktuaalne kaamera". 7 õpilast 9.a klassist ei jälgi uudiseid. Küll aga on eelistatud saade ,,Reporter", mida vaatab 6 õpilast. ,,Aktuaalset kaamerat" eelistab 3 õpilast ning ,,Seitsmeseid uudiseid" jälgib 2 õpilast. 8 õpilast 9.b klassist ei jälgi samuti uudiseid. Eelistatakse ,,Seitsmeseid uudised", mida vaatab 7 õpilast. ,,Reporterit" ja ,,Aktuaalset kaamerat" soosib 2 õpilast. 8.a klassist ei vaata uudiseid 6 õpilast, kuid ,,Reporterit" soosib 4 õpilast ning
Olimegi jõudnud torni tippu, sealt paistis meile imeilus vaade Paide linnale. 60. Ringhäälingumuuseum- Türilt läbi sõites sai külastatud Eesti Ringhäälingumuuseumit, kus sai teada palju uut ringhäälingu ja raadiotööstuse ajaloost. Sai näha mitmesuguseid raadio- ja televisoonivastuvõtjaid, meelejäävamaks osutus töötav Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtja järgi tehtud teler, postkaardi suuruse ekraaniga. Ise sai uudistesaadet teha, mis oli üheaegselt väga põnev kui ka hariv, sest näeb, milline töö toimub tegelikult kaadri taga ja samal ajal saab endalegi märkamatult tutvuda teleuudiste ajalooga. Sama põnev oli võimalus salvestada ise kuuldemängu, mille lavastaja, osatäitja ja helikujundaja sain ise olla ja seeläbi sai õpitud tundma väikest osa nende igapäevatööst kui ka seda, kuidas tehnika töötab. Väga vahva oli seegi, et
annaabi.ee 
